· NÄILIST KUJUTIST EI SAA FOTOGRAFEERIDA, KUID SAAB SILMAGA VAADELDA. FOTOAPARAAT · ... ON OPTIKASEADE, MILLEGA JÄÄDVUSTAATAKSE KUJUTISI. · KUJUTISE FOOKUSTAMINE TOIMUB OBJEKTIIVI NIHUTAMISEGA EKRAANI SUHTES. · SUUMIMISEL MUUDETAKSE OBJEKTIIVI FOOKUSKAUGUST. · VALGUSE HULKA KAAMERAS REGULEERIB DIAFRAGMA. SILM · NORMAALNÄGEMISEGA INIMESE SILMALÄÄTSE FOOKUSKAUGUS SAAB PIISAVALT MUUTUDA, ET VÕRKKESTALE TEKIKS TERAV KUJUTIS. · LÜHINEGIJA (MIINUSPRILLID) NÄEB SELGELT LÄHEDAL OLEVAID ESEMEID, KAUGEID ESEMEID AGA EBASELGELT (KAUGELENÄHIJAGA ON VASTUPIDI). OPTIKARIISTAD · PEAMISTEKS OPTIKARIISTADEKS ON PRILLID, LUUP, MIKROSKOOP, TELESKOOP, FOTOKAAMERA, PROJEKTOR. · TELESKOOPE ON PEAMISELT KAHTE TÜÜPI: REFRAKTORTELESKOOP JA REFLEKTORTELESKOOP. REFRAKTORITES KASUTATAKSE VALGUSE MURDUMIST LÄÄTSES. REFLEKTORITES KASUTATAKSE VALGUSE PEEGELDUMIST NÕGUSPEEGLILT.
võrkkestale, sidemed lõdvad. Kui objekt asub kaugemal Ripslihas lõtvub, lääts muutub lamedamaks, kujutis tekib võrkkestale, sidemed pingul. Isegi kui meie võrkkestale tekkib ümberpööratud kujutis, me näeme ja tajume õigetpidi, sest ajus töödeldakse informatsiooni ja kogemustega me tajume asju õigetpidi. Nägemishäired 1. Lühinägevus- võib tekkida juba koolieas, kuna silmade koormus on koolis suur. Kujutis tekib silmaläätse ette. Miinusprillid vähenadavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Miinus prillid nõgusa prilliklaasiga. 2. Kaugnägevus- näeb kaugele hästi, see on seotud inimese vananemisega, tavaliselt on 40-50 aastastel inimestel ja on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Pluss prillid kumera prilliklaasiga. Kujutis tekib võrkkesta taha. 3. Daltonism ahk värvipimedus- inimene ei suuda eritada teatud värve, tavaliselt rohelist ja punast
Silm ja nägemine Silm on nägemisorgan. Sarvkesta pinnas toimub valguse esmane koondumine. Silmaavaga reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Silmalääts fookustab kujutise võrkkestale. Fookustamine toimub silmaläätse fookuskauguse muutumise abil. Võrkkestas tekkivatest elektrilistest aignaalidest tekitab peaaju nägemistaju. Lühinägelikkust korrigeeritakse nõgusläätsedega(nn miinusprillid). Kaugelenägelikkust korrigeeritakse kumerläätsedega(nn plussprillid). Prillinumber on prilliklaasi optiline tugevus dioptriates.
tagajärjel läätse kumerus suureneb ja see ei lamene ka puhkemomentidel. Ravi ja profülaktikat tuleb alustada juba lühinägevuse esimestest avaldumismomentidest. Olulisel kohal lühinägevuse profülaktikas on õige silmade töö ja puhkuse vahekord, hea valgustus töökohal, õige kehaasend lugemisel ja kirjutamisel. Väga oluline on organismi karastamine, rohke väljasviibimine, sport. Lühinägevuse korrigeerimiseks määratakse nõgusad, konkaavsed ehk miinusprillid, mis hajutavad liiga tugevalt koonduvaid valguskiiri, nii et need koonduksid silmalt pingutust nõudmata õigele kohale silma võrkkestal. * Hüperoopia e. kaugnägelikkus (lad. k. Hyperopia) Võrkkestale satub vaadeldava eseme hajutatud, ebaselge kujutis, olenemata sellest, kui kaugel see ese silmast asub. Kaugenägev silm ei näe seepärast hästi ei lähedale ega kaugele. Nägemisteravuse parandamiseks peavad kaugenägevad silmad kandma kumeraid, konveksseid e
annaabi.ee 
