võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ei saa asukohta kiirust. Kvantmeh: Peakvantarv n: määrab ära vastava energia statsionaarsel energianivool. Orbitaalkvantarv l: määrab ära impulsmomendi, järelikult aatomi kauguse tuumast. Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna. Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energia miinumumi pr: aatom püüab võtta alati sellise oleku, kus energia oleks minim. Pauli keelu pr: ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühes ja samas kvantolekus. Laser: valgusallikas, kus toimub aatomite sunnitud kiirgamine, kusjuures tekkiv valgus on rangelt koherentne ning kitsalt suunatud. Kiirgamise tingimused: aatom peab olema kõrgemal nivool, ergastamine- aatomitele energ andmise teel nende viimine kõrgemasse energia olekusse,
Panin läbi kaane ampulli, Beckmanni termomeeteri ja seguri. Asetasin ampulli klaaspulga mida kasutasin ampulli purustamiseks. Kui temperatuuri muutumine oli ühtlane alustasin aja mõõtmisega. Segades ühtlaselt kalorimeetris olevat vett kirjutasin iga minuti järel üles vee täpse temperatuuri. Üheteistkümnendal minutil purustasin ampulli ning seejärel jälgisin ja märkisin jälle iga minuti järel ples vee temperatuuri, kuni see saavutas miinumumi. Aeg katse algusest Beckmanni termomeetri Periood näit kraadides 0 3,330 1. periood 1 3,320 2 3,320 3 3,340 4 3,350 5 3,360 6 3,365 7 3,370 8 3,380 9 3,390 10 3,400 11 3,090 2. period (ampull katki) 12 3,085 13 3,070 14 3,000 15 2,820 16 2,720 17 2,725 3. perioon 18 2,730 19 2,740 20 2,760 21 2,770 22 2,790 23 2,800
keeruliseks ja kulukaks muudatuste tegemised 3) Paindlikkus maksusüsteem peab adekvaatselt reageerima majanudpoliitilistele muutustele. Adekvaatsus oluline, kuid ei peaks lähtuma igast partei vahetusest jne ehk see ie pea maksusüstemmis kajastuma, kuid ei tohiks ka jalgu jääda arengule. Peab kaalutlema kas on vaja või mitte muuta. NÄIDE: · Positiivne majanduslanguse ajal tehti palju seaduse muudatusi külmutati tulumaksuvaba miinumumi määr, tõsteti käibemaksumäära (18%-nelt 20%-le). Ehkki olid muudatused majanduses, kuid neile reageeriti väga kiirelt, mis aitas ka kohaneda nendega. · Negatiivne müügimaksu ei ole kajastatudtarbijatele hinnasiltidel ning ei tea kui suur osa sellel on. Negatiive ka kui kaupmees hakkab antud maksu varjus tõstma kõrgemaks hindu kui ettenähtud 1%. · Paadimaks ja automaks on üritatud rakendada, kuid kuna tegemist on kohaliku
Seevastu on lokaalne maksimum funktsiooni graafiku "org". L¨abides seda punkti vasakult paremale asendub funktsiooni kahanemine kasvamisega. Lokaalseid ekstreemume saab vaadelda nt joonisel 2.13. Seal kujutatud funktsioonil on punktis x1 lokaalne maksimum ja punktis x3 lokaalne miini- mum. Funktsiooni lokaalseid ekstreemume ei tohi segi ajada funktsiooni absoluut- sete ekstreemumitega, millest oli juttu §2.11. N¨aiteks joonisel 2.13 toodud funkt- sioon saavutab absoluutse miinumumi punktis a, kuid seal lokaalset miinimumi ei ole. P~ohjus on selles, et ei leidu lokaalse ekstreemumi definitsioonis n~outavat au ¨mbrust, kus funktsioon oleks m¨a¨aratud. Punktist a vasakul on funktsioon m¨a¨aramata. K¨ull v~oib v¨aita, et juhul, kui funktsioon on m¨a¨aratud l~oigul [a, b] ja saavutab oma absoluutse ekstreemumi vahemikus (a, b), siis on see u ¨htlasi lokaalne ekst- reemum. Kehtib j¨argmine v¨aide. Lemma 3.1 (Fermat' lemma)
Seevastu on lokaalne maksimum funktsiooni graafiku "org". L¨abides seda punkti vasakult paremale asendub funktsiooni kahanemine kasvamisega. Lokaalseid ekstreemume saab vaadelda nt joonisel 2.13. Seal kujutatud funktsioonil on punktis x1 lokaalne maksimum ja punktis x3 lokaalne miini- mum. Funktsiooni lokaalseid ekstreemume ei tohi segi ajada funktsiooni absoluut- sete ekstreemumitega, millest oli juttu §2.11. N¨aiteks joonisel 2.13 toodud funkt- sioon saavutab absoluutse miinumumi punktis a, kuid seal lokaalset miinimumi ei ole. P~ohjus on selles, et ei leidu lokaalse ekstreemumi definitsioonis n~outavat au ¨mbrust, kus funktsioon oleks m¨a¨aratud. Punktist a vasakul on funktsioon m¨a¨aramata. K¨ull v~oib v¨aita, et juhul, kui funktsioon on m¨a¨aratud l~oigul [a, b] ja saavutab oma absoluutse ekstreemumi vahemikus (a, b), siis on see u ¨htlasi lokaalne ekst- reemum. Kehtib j¨argmine v¨aide. Lemma 3.1 (Fermat' lemma)
annaabi.ee 
