Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Ülesanne ● Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. ● Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. ● Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: ● Transporditeenistus ● Materjaliteenistus ● Remondi- ja hooldusteenustus ● Haldusteenistus ● Meditisiiniteenistus ● Mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine ● Baasikaitsekompanii Koosseis
Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahinglaev oli Lembit (1937). Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918. Mereväe laevastik Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alustest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ja täiendamine. Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud 850 lõhkekeha. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.
ettekirjutustele korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed 5. MEREVÄGI Mereväe laevastik koosneb miinijahtijatest ning miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Mereväe laevade kodusadam on Põhja-Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Mereväe tunnuslause on "Mere kutsel - mere kaitsel!"
annaabi.ee 
