Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20...25 kilomeetrit läände. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima vastavaid provokatiivseid intsidente piiri aladel nende hulgas ka tulistati oma vägesid suurtükkidest ja miinipildujatest. Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist. Nõukogude Liidu juhtkond arvas, et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939. aasta 30. novembri hommikul terve Nõukogude Liidu-Soome Vabariigi piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte.
kui see puhub otse küljelt. Tuule tugevus jaotatakse kolme rühma: 1.) nõrk tuul(kuni 1m/s)-puude lehed ja väiksemad oksad liiguvad veidi, suits tõuseb peaaegu otse üles. 2.) keskmine tuul(1-5m/s)- puude oksad liiguvad, hein kaardub kõrgelt ja lahtine lumi liigub. 3.) tugev tuul(5-10m/s)- suuremategi puude ladvad kaarduvad, tolmu ja peenikest liiva keerdub laiali. Õhurõhu mõju kuuli lennutrajektoorile võib jätta arvesse võtmata. Küll aga tuleb seda arvestada miinipildujatest ja haubitsatest laskmise korral. Temperatuurimuutused mõjutavad otseselt püssirohu põlemise temperatuuri. Pakasega püssirohu põlemise temperatuur langeb, seega väheneb püssirohugaaside surve ja kuuli algkiirus, mistõttu kuuli lennutrajektoor on madalam ning tabamused jäävad pisut allapoole eeldatavat tabamispunkti. Temperatuuri tõustes suureneb nii püssirohugaaside surve kui ka kuuli algkiirus ning kuuli lennutrajektoor on kõrgem ja tabamused on pisut kõrgemal eeldatavast
kohaldatud enamasti kuulipildujate kasutamiseks. Soomlased olid rajanud raskesti ligipääsetavatesse looduslikesse tingimustesse lisatõkkeid- alates puude langetamisest ja jõgede paisutamisest kuni tehislike tõketeni. Soomlastel oli Soome rahva kui terviku veendumus selles, et NL survele ei tohi järele anda. Punaarmee jõudis sõjaliste ettevalmistustega enda arvates lõpule nov lõpuks, 26.nov leidis aset Mainila intsident (lasud), NL pool ise avas miinipildujatest tule oma vägede pihta, teatas, et tegemist on teiselt poolt piiri soomlaste avatud tulega. Järgnes Moskva poolt NL-Soome mittekallaletungilepingu ühepoolne katkestamine, dipl suhete katkestamine, 30.nov 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, alustas sõda kuulutamata kallaletungi Soome Vabariigile. Kuna SV-ga olid suhted katkestatud, kasutas NL veel ühte dipl manöövrit- Terijoki linnas kuulutati välja Soome
annaabi.ee 
