suurendavad toodangu mahtu ja seega saavad kõrgetest hindadest ainukesena kasu. · tootmisotsuse tegemise ja tegeliku toodangu saamise vahel eksisteerib ajaline nihe; · tootjaid on palju ja nende mõju kogutoodangule eraldi võetuna on tähtsusetu; · juba toodetud kaup peab saama müüdud sest kiiresti riknevat kaupa ei ole võimalik ladustada. Turu puudujääki või ülejääki võivad põhjustada ka riigipoolne hinnakontroll maksimumhindade ja miinimumhindade kehtestamisega. Maksimumhind ehk ,,hinnalagi" on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Maksimumhind on reeglina kehtestatud ostjate kaitseks. Miinimumhind ehk ,,hinnapõrand" on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Taolist riigipoolset hinnakontrolli kasutatakse reeglina kodumaiste tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad). Turg teeb hinna
26. Firma kasutab soodushindu komplektlõunate hinnakujunduses. Milliseid termineid võib selle kohta kasutada? (a) ühekordne koguserabatt (b) segmenteeritud hinnakujundus (c) hinna diskrimineerimine (d) väljamüügi hind (e) kasumi maksimeerimine (f) kahjumiga liidri poliitika 27. Miinimumhindade kehtestamine administratiivselt hinnakujunduse reguleerimise võttena on kasutusel eesmärgiga (a) kaitsta mõningaid tootjaid teiste konkurentsi eest (b) kaitsta tarbijaid tootjate omavoli eest (c) ohjeldada monopole (d) reguleerida oligopoolset konkurentsi 28. Mida te peaksite teadma, et tulla võistupakkumisel välja optimaalse hinnaga
Enamlevinud seisukoha järgi peetakse sissetulekute jaotuse aluseks indiviidi panust tootmisse ehk siis tasu saamist vastavalt pingutustele. Seda ei peeta aga alati oma olemuselt õiglaseks ja põhjenduseks tuuakse inimeste erinevate võimed ja diskrimineerimine tööturul. Juhul kui sissetulekute ja jõukuse jaotust peetakse turuhäireks, siis võib riik asuda seda ümber jagama. Põhimõtteliselt on siin kaks võimalust. Esiteks tasakaaluhinnast erinevate maksimum- ja miinimumhindade kehtestamisega ja teiseks ühtedelt inimestelt sissetulekute äravõtmises ja teistele andmises (astmeline tulumaks). Viimase variandi puuduseks on, et see muudab neid stiimuleid, mida turumehhanism pakub ja muudab keerulisemaks maksude kogumise. Analüüsides sissetuleku jaotumist ühiskonnas võetakse sageli vaatlusaluseks leibkond, milleks on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm. Üldiselt jaguneb sissetulek erinevate leibkondade vahel küllalt ebaühtlaselt
annaabi.ee 
