Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine Saksamaa alustas operatsiooni ,,Barbarossa" ja ründas N.L. 22. juunil 1941, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav Punaarmee rünnakupäev Päev "M" oli 6. juuli 1941. 26. juunil 1941 kuulutas Rahvakomissaride Nõukogu välja sõja Saksamaaga nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. Plaan Barbarossa
üksusest langes vangi, vähesed põgenemapääsenud deserteerusid. 25. juulil langes sakslaste kätte Tartu. 7. augustil jõudis Wehrmacht Kunda piirkonnas Soome laheni, lõigates niimoodi Eestis tegutseva Punaarmee üksused kaheks. Osa neist taandus üha kiiremini ida suunas. Kuna mööda Peipsi idakallast kiirelt edenevate Saksa vägede tõttu kardeti Narva jõel kottijäämist, loovutati 17. augustil sakslastele ka Narva. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. 27. augustil algas punavägede evakueerimine ning Tallinna tähtsamate sõjaliste objektide ja tagavaraladude hävitamine. Koos punaarmeelastega lahkusid ööl vastu 28. augustit Tallinnast ka okupatsioonivõimu kandjad, punased kollaborandid, insenerid, oskustöölised - kokku rohkem kui 30 000 inimest koos hulga materiaalsete väärtustega. 28. augustil jõudsid sakslased koos Eesti väeüksustega Tallinna, kust Punaarmee paanikas taandus. Sakslased võtsid sealt 11 000 sõjavangi. 28.-29
kaitsele, sest seal asus Balti laevastiku peabaas- Koondati rohkem kui 40 000 meest ja üle 300 suurtüki. Saksa poolel valmistusid rünnakuks 3 jalaväediviisi. Algas 20. augustil, nädal hiljem kandus lahing edasi Lasnamäele ja Kadrioru piirkonda ning 27. augustil algas punavägede evakueerimine. 28. augustil marssisid Saksa väed Tallinnasse. 1. septembril hõivasid sakslased Haapsalu, Virstu ja sellega kogu Eesti mandriosa oli puhastatud Punaarmeest. Juminda miinilahing: Tallinnat kaitsnud Punaarmee üksuste jäänused, põgenevad punategelased, mobiliseeritud ja evakueeritud - 30 000 inimest paigutati Nõukogude laevadele, mis asusid teele. Juminda poolsaare kohal sattusid laevakaravanid sakslaste ja soomlaste paigutatid miinitõketele ning langesid pommi- ja torpeedorünnakute alla. 195 laevast uputati 55, hukkunute arv 15 000. Lahingud Lääne-Eesti saartel: Septembris-oktoobris Jätkusid võitlused Lääne-Eesti
annaabi.ee 
