Kulbi Kaie selle eest mõnikümmend valusat vitsahoopi. Pritsul oli teadagi väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Ainukesteks sõpradeks sai lugeda tõenäoliselt ainult tema oma perekonda. Vaenlasi leidus tal aga palju. Tal oli plaan kõigile neile kätte maksta, kes tema üle olid kordki julgenud naerda. Ainuke, kellele ta halba ei soovinud oli Huntaugu Miina. Ta külastas Miinat pidevalt ja lootis, et Miinast saab tema tulevane naine. Pritsu õnnetuseks puudusid Miinal mehe vastu tunded, Miina lausa vihkas Pritsu. Noormees tahtis aga Miinat väga ning üritas neidu iga hinna eest endale saada. Ta mõjutas suuresti Huntaugu Mihklit, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas Prits vanamehele paremat talukohta. Huntaugu Mihklile see pakkumine meeldis ja ta hakkas seepeale oma tütart mõjutama, et ta kupjale läheks. Mõjutamisel polnud aga
sareve all jne. 15 aastat. Hinn aga asjatas Tammiste külas ja ehitas vana maja üles tagasi, arvati et ta teeb seda Miina pärast.Nii usin ja hoolas kui Hinn, ei olnud ükski veskiposs veel onud. Riina ikkagi lootis et saab endale hea väimehe nt Hinn. Hinn tegeles purjetamisega, ta oli osav puusepp, kes oleks ilma ehitustöölisi palkamata ka hakkama saanud. Ta oli Riinu suhtes väga abivalmis. Riina arvas et see oleks ilus olnud kui Hinnust ja Miinast paar rahvast oleks saanud. Aga sinna need Riina mõtted jäidki, sest äkitsi emal ja tütrel mõlemal lõng pooli peal katkes. Vanake pööras näo tütre poole ja küsisi et kas Miina teab mis uudist, aga Miina vastas et ei tea. Vanake ütles, et Hinn tahab ära minna, Miina ütles et Hinn, head teed, las ta joosta peale. Eide kulm lõi kortsu. Et jäävad heast töölisest ilma, Miina arvas et palkavad uue kui vaja. Eideke sai pahakseks, et
Peale selle paistis neiu silma oma armsuse, tagasihoidlikkuse, õigluse, aususe, virkuse ja töökusega. ...........................................................................................................................................16 Kolmas naistegelane selles näidendis oli Tõkkesilma Liisu, küla kõrtsinaine. Hans iseloomustas teda kui ,,kärme keelega'' vanakest, aga seda heas mõttes. Kuigi talle meeldis kuulujutte levitada, ei rääkinud ta Miinast ja Hansust kunagi halba, sest soovis neile ainult parimat. Ent Mareti puhul ta end tagasi ei hoidnud. Liisu oleks võinud ka olla üks ematüüpidest, kes jagas oma elutarkust ja andis noortele nõu. Tema arvamus oli, et olgu mees kes teab kui hea, teda ikka tüki paremaks teeb naine ja seda rääkis ta oma kogemuste põhjal. ........................................................................................................... 16 2.1
korral nii hästi ei läinud ja poisid peksid Jaagupi läbi nii, et teine vaid roomates koju sai, pererahvas põetas sulast - Jaagup magas tüdruku Miina voodis, kui teda põetati, hiljem puges ka Miina voodisse Jaagupi juurde, et soojem oleks, tollest ööst jäi Miina Jaagupist rasedaks - varem oli Jaagup kroonu eest põgenenud, end selle nimel näljutanud, kuid nüüd hakkas ta jõudsalt sööma, et kroonusse saada, arvatavasti selle pärast, et Miinast ja lapsest pääseda - Miina sai aru, et Jaagup seda tema pärast teinud oli, ütles poisile, et ega ta tahtnudki, et Jaagup nüüd ta ära kosiks ja pere toitma hakkaks, Miina tahtis ainult last XXX - kui kroonu oli läbi, naasis Jaagup Miina juurde, rääkis sellest ka pererahvale, rikkus jälle enda tervist, et kroonust ära saada - Andres sai kõrtsis kokku Matuga ja kutsus ta endale sulaseks, Matu tuli (varem oli karjane)
annaabi.ee 
