Draama olemus ja vormid Dramaatika iseloomustavamaks tunnuseks on kohandatus lavaliseks ettekandeks- lavalisus. Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine )
Need olid täieliku rahu ja rõõmu päevad, isegi vangid vabastati, et nad saaksid pidustustest osa võtta. Tseremoonia kujutas endast teatrietendust. Esimesed tragöödiad toodi lavale Dionysose teatris. Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Dionysosele pühendatud hümn on ditüramb seda esitas tantsiv koor auloste saatel. Ekstaatiline meeleolu, õhtul tõrvikute valgusel esitatud. Sellest hakkas 7.-6. saj. kujunema pikem miimiline etendus. Dionysose kultus ja müsteerium Viljakus- ning veinijumal Dionysos (ka Bakchos) oli Vanas-Kreekas väga populaarne jumal. Müüdid räägivad tema sündmisest Zeusi reiest ning võitlusretkedest Indiani, mille käigus Dionysos hävitas oma vaenlasi. Dionysose naisaustajad (menaadid või bakhandid) korraldasid tema auks kultuslikke orgiaid, mis olid koos müütidega aluseks tema kultuse juurutamisega Kreeka ühiskonda (tekkisidki leebemad vormid, dionüüsiad)
lõbusasisuline), kuna komöödia lähteks said naljalaulud. Hakati kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge. Tragöödia edasises arengus vähenes koori osa ja kasvas näitlejate osakaal ning suurenes ka nende arv. Teatrietendus etendused toimusid lahtise taeva all, päevavalgel. Osalised esinesid kõik maskides, mis võimaldasid neil etenduse kestel hõlpsasti mitmes osas esineda, ühtlasi kadus selle tõttu mängust miimiline külg, mida asendasid kehaliigutused ja deklamatsioonikunst, naiste osades esinesid mehed, vaheaegu polnud, näidendi tegevus oli mõeldud toimuma ühes ja samas kohas ja üheainsa päeva jooksul. Aischylos(525456)võttis aktiivselt osa Ateena poliitilisest elust ja võitles KreekaPärsia sõdades. Tema ulatuslikust loomingust(antiikteadlaste järgi 90 draamateost) on säilinud 7:,palujannad,pärslased,seitse teeba vastu, aheldatud prometheus ja oresteia(triloogia). Ta võttis
sünkroniseerivad sisemist kella muutuvate keskk.tingimustega. Ärkvelolekut tagab ajutüve retikulaarformatsiooni aktiveeriv süsteem, une tekke tagab hüpotalamuse ventrolateraalne preoptiline tuum. Eristatakse 2 uneseisundit: REM-uni (kiired silmaliigutused, südame löögisagedus, vererõhk, kudede aktiivsus, kehatemp tõusevad, suurte lihaste halvatus, väiksemad tõmplevad, elavad unenäod) ja non-REM uni (unenägusid vähe, lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine · Implitsiidne e protseduuriline- (alateadlik) rattasõidu-, joonistamisoskus Info salvestus toimub temporaalsagara mediaalsete struktuuridega (hipokampus). Kõnekeskused · Broca keskus vas frontaalsagaras- motorne kõnekeskus · Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem
lõpus, aprilli algul. Suurte dionüüsiate korraldamisel võeti aluseks varasemad pidustused, eriti lenaiad: külapidu, kus toimus pidulik rongkäik, naised tantsisid ekstaatilisi tantse, rongkäigus kanti Dionysose kuju, türsoseid, tõrvikuid, oldi maskides, joodi veini, lauldi falloselaule. Dionysosele pühendatud hümn on ditüramb seda esitas tantsiv koor auloste saatel. Ekstaatiline meeleolu, õhtul tõrvikute valgusel esitatud. Sellest hakkas 7.-6. saj. kujunema pikem miimiline etendus. Juht oli sokuks riietatud. Suured dionüüsiad olid riiklikult, kindla kava järgi korraldatud. Nendel hakati 5. sajandil etendama tragöödiaid. Ditüramb oli tõenäoliselt tragöödia eelkäija. Kuidas aga tragöödia välja kujunes, ei ole õnnestunud välja selgitada. Tragöödia värssdraama, mille teemaks on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod. Sõnasõnaliselt tähendab tragöödia soku laulu (kr. k
kaitseb v. jugularis interna`t m. sternocleidomastoideuse surve eest (seega soodustab vere äravoolu ajust!) Kaela heterohtoonsed lihased. M. sternocleidomastoideus: o. manubrium sterni ja extremitas sternalis claviculae; i. processus mastoideus (os temporale) ja linea nuchae superior (os occipitale); f. a) ühepoolsel kokkutõmbel pöörab pead (nägu vastassuunas üles!), b) kahepoolsel tegevusel painutab kaela ette (nägu ette üles, kukal taha alla!) Platysma: (tegelikult näo miimiline lihas!) o. näo miimilised lihased ja näo fastsiad; i. nahaalune fastsia m. pectoralis major`i ülaosa kohal; f. kergitab nahka kaelal aitab lahti hoida kaela nahaaluseid veene. Diaphragma: o. pars sternalis processus xiphoideus sterni, pars costalis 7. 12. roide sisepinnalt, pars lumbalis vertebrae lumbales; i. centrum tendineum; f. a) tähtsaim hingamislihas!, b) tekitab kõhupressi (prelum abdominale). NB
annaabi.ee 
