1) Venemaa on hädas vägivaldsete miilitsatega Vene miilitsate omavolitsemise üle järelvalvet teostava organisatsiooni kinnitusel tõusis korravalvurite poolt toime pandud kuritegude hulk aastaga 11 protsenti. Miilitsate tegevusel silma peal hoidva organisatsiooni esindaja Andrei Moskovkini kinnitusel panid miilitsad lõppenud aastal toime 5190 kuritegu, millest enam kui 3000 juhtumit olid seotud korruptsiooni ja võimuvolitustest üleastumisega, vahendas AFP. Venemaa Föderatsiooni siseministeerium on sattunud kriitikalaviini alla, sest mundrikandjate omavolitsemine ja kriminaalsed juhtumid on Venemaa argipäeva lahutamatu osa.
Ehkki punkkontserdid olid olulised punkarite omavahelise lävimise ja punkkultuuri levitamise seisukohalt, oli nende korraldamine Nõukogude võimu ideoloogilise vastuseisu tõttu äärmiselt keeruline. Isegi kui õnnestus leida koht, kus halva kuulsusega punkbändidel lubati lavale astuda (tavaliselt tutvuse kaudu kas mõne kooli aula või kultuurimaja bändiruum), tuli arvestada, et nii enne kontserti, selle ajal kui pärast seda oli läheduses suurenenud miilitsate kontsentratsioon, kes punkareid igal võimalusel minema toimetasid (meenutagem siinkohal Velikije Luki ja Vennaskonnas esikkontserti).89 Lisaks võidi kontsert vahetult enne kokkulepitud algust ära keelata või elekter poole pealt välja võtta (viimane oli eriti levinud võte).90 Tõele au andes poleks punkbändid tegelikult tohtinud isegi eksisteerida, veel vähem muusikat teha, sest avalikuks esinemiseks oli vaja luba, mida neil ilmselgelt polnud.91
Eestis tervikuna rev ohvreid pmbes 20. Maakohtades oli vaikne. Rahvas tervikuna teadvustas rev toimumist alles 10.03, kui oli rev ja selle ohvrite mälestamise päev. Kubermagu komissariks sai Tlnas Tlna linnapea Jaan Poska, Liivimaa kubermangus jurist Andres Krastkalns. Poska nimetati ametisse 5.03. tema reformid seisnesid võimu eestistamises. Tema esimesed sammud maakonnavanemad tagandati ja asemele määrati eestlastest maakondade komissarid. Ametisse said ka maakondade miilitsate ülemad. Lõuna-Eestisse moodustati maakonnanõukogud, mis valisid maakonnakomissari ja maakonna miilitsaülemad. Postidele said eestlased. Ametlikke linnavalimisi veel reeglina ei korraldatud, sinna astusid eestlaste esindajad. Igal poole asendati venelasi eestlaste vastu. Alustati ka ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele asjaajamisele ning eestikeelselt kooliharidusele. Selleni jõuti põhiliselt 1917. a sügiseks. Eesti rahvusväeosade loomine, mis sai alguse vahetult pärast rev-i
aru, et sellest väga kasu ei ole. Nõukogust kujuneski pigem poliitiline jututuba, 300-liikmeline. Tallinnas domineerisid ainult vasakpoolsed jõud - esseerid ja ... Hakati organiseerima ka uut politseisüsteemi. 3. märtsil hakati moodustama Tallinna miilitsat, koosnes vabatahtlikest, esimeseks ülemaks sai eestlasest jurist Aleksander Hellart?. Tallinnas levis nii Nõukogude moodustamine kui ka miilitsa moodustamine kõikidesse Eesti linnadesse. Miilitsate hulka kuulusid alguses ka hulk vanglatest lahti lastud. Väljaspool Tallinnat polnud võimalik tööliste ja soldatite nõukogu moodustada, sest neid oli liiga vähe, selleks kaasati sinna ka seltsid, Tartus ka üliõpilased. Paljudes linnades ei moodustunud need nõukogud nii vasakpoolseteks ja revolutsiooniliseks. AV hakkas tagandama seniseid kõrgemaid ametnikke. Sama toimus ka Eestis - 5. märstil nimetas AV Eesti kubermangu esimeheks
annaabi.ee 
