Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJALANGEMIST? Iseseisev töö Tallinn 2014 Koolile on seaduslike regulatsioonidega pandud kaks olulist ülesannet: harida ja kasvatada, mis teisisõnu tähendab teadmiste andmist ning noore inimese ettevalmistust hiljem iseseisvas elus hakkama saada. Olen veendunud, et piirkonniti ja paikkonniti on koolil erinev roll. Siinkohal lähtun kirjutises oma elukoha lähedasest koolist, mis asub maapiirkonnas ja milles ma ise töötan. Väikeses maakoolis on koolile seatud suured ootused ja ülesanded, sest kool peab tegelema nii õpilaste ja täiskasvanute sh noorte õpetamisega/koolitamisega, kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised te...
või pigem ressursiks. Sellest kontseptsioonist lähtuvalt erineb noortepoliitika sisu. (Walther & Jensen, 2002). Ehk siis see, kas noor on pigem ressurss või hoopis probleem noortepoliitikas, sõltub kõik vaatenurgast ja sellest, kuhu tahame jõuda. Kasutatud kirjandus 2014-2020, N. A. (kuupäev puudub). Allikas: file:///C:/Users/Ingela/Downloads/Eesti %20noortevaldkonna%20arengukava%202014-2020%20(2).pdf Dibou, T. (2012). Noortepoliitika ajaloost: probleemist on saanud ressurss. MIHUS, 15. Paškovski, D. (juuni 2016. a.). Eesti Õpilasesinduste Liit. Kasutamise kuupäev: 30. november 2016. a., allikas opilasliit.ee: http://opilasliit.ee/uncategorized/dauri-paskovski-noored- probleem-voi-ressurss/ Zeldin, & MacNeil. (2006). Walther, & Jensen. (2002).
2 Oma töö algus aastatel ei suutnud ma mõista, kuidas raskete noortega koostööd teha. Nüüd üha enam olen hakanud mõistma, et kõige tähtsam üldse on jõuda nooreni. Vaja oleks, et noor laseks endale kedagi ligi, et noorsootöötaja võidaks usalduse, et meil endil oleks olemas teadmised kuidas seda kõike teha ja sealjuures igati abi vajavat noort toetada. Lugedes MIHUS artiklit jäin mõtistklema seal öeldu üle – noorele ei ole vaja üha uuesti öelda, et nende seaduserikkumised tingivad suuremaid karistusi või et narkootikumid on nende tervist kahjustavad, neile on seda korduvalt öeldud ja nad ei näe mingit põhjust neist loobumiseks. Tegin seda ise korduvalt kuna oli soov aidata noorel neist probleemidest välja saada aga kas sellel öeldul oli tegelikult mõtet? Seda küsimust jäin endalt korduvalt küsima
annaabi.ee 
