Mihkli laat, mis muud!" (Paluoja 2009, 6) Eriliseks muudab Mihkli laada ehtne külalaada õhkkond. Kes korra käinud on, tuleb aina jällegi! 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aga vaat-vaat-vaat see on Mihkli laat...... // Junnumaa kuukiri. 2002. August. 2. Junnumaa kuukiri. 2000. Juuli. 3. Junnumaa kuukiri. 2012. Juuliaugust. 4. Kann, T. , Kroonilaat Mihklis // Pärnu-Ekstra. 1992. 22. juuli. 5. Kann, T. , Mihkli laat on üks tõsine Eesti maalaat // Pärnu Postimees. 2007. 25.juuli. Meenutades Mihkli laata // Junnumaa kuukiri. 1999. August. 6. Mihkel, kas lähkri said täis? // Junnumaa kuukiri. 1996. Juuli. 7. Paluoja, S. Mihkli laat nagu kokkuleppimata kohtumispaik // Pärnu Postimees. 2009. 16. juuli. 8. Pikkmets, M. // Junnumaa kuukiri. 2002. Juuli. 9. Pikkmets, M. // Junnumaa kuukiri. 2012. August. 10. Pikkmets, M
07.) Tavaliselt sel päeval sajab vihma. Väiksemgi paus vihmasadude vahel andvat lootust ka kuivematele ilmadele. Pärnu-Jaagupis hoiatati: ,,kui see päev satub reedesele päevale, on oodata palju piksekahjustusi." · Mareta-ehk karusepäev (13. juuli) Ilmaennustused on sarnased seitsmevennapäevaga. Kui maretapäeval sajab, siis sajab veel 7 nädalat. ,,Kui karusepäeval sajab, aga niipälju veel päike paistab, et saab hobuse selga karata, siis saab suvel heina teha," öeldi Mihklis. Kui maretapäeval on kuiv ilm, siis tuleb hea sügis; maretapäeva põud on nälja ema. Metsa all läheb pimedamaks, päevad lühenevad. · Olevipäev (29.07.) Sel päeval tulevat tähed taevasse ja sündivat lumepilved. AUGUST - LÕIKUSKUU, KÜLVIKUU, RUKKIKUU · Lauritsapäev (10.08.) Eripäraks on igasugune tuletegemise keeld, see võis kaasa tuua tulekahju. (,,Laurits hüppab lakke") Kui lauritsapäeval müristab või sajab äikesevihma, tegevat pikne sel aastal palju kahju.
Wiedemanni sõnaraamat Mehkamaa nime ei tunne, kuid Mõniste kandi rahva kohta toob ta pilkenime-loks-munnlased. Junn(i/u)maa ja junlased- arvatakse, et nimi junlane tuleneb sõnast jonn. Paikneb Mihkli kihelkonnas Pärnumaal. Wiedemann aga viitab hoopis Järvamaa elanikele, kus Wiedemann toob junnule seletuse, väites, et see tuleneb inimeste pikkusest st õigemini lühidusest järwa junn. Veel on junlastega võrdsustatud pärnakaid. Nimi junnumaa võib pärineda ka soengumoest, kui Mihklis, Audrus, Tõstamaal ja Kihnus kandsid naised tihti juukseid pealael nuias/krunnis/junnis. Koonga vallas levib junlaste kohta kolm legendi: 1) junlaste nimetus tulnud elanike riietusest. Mehed kandnud musti kodukootud händadega villaseid kuubesid, mis tõmmati mustratriibulise vööga ümber keha kokku. Vöö pidi 2 korda ulatuma ümber kere ja otsad seotud küljele rippuma. Naistel olnud sarnased kuued. Naaberrahvad hakanud neid kuuesabasid junnideks nimetama ja kandjaid junlasteks
annaabi.ee 
