need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed. Need otsata kutsuvad jooned, ma kõnnin ja kõnnin teed kõvad kui keed. Nii pikad ja tolmused kõik need teed, need rändaja eluhooned. Viiteid Liivile ja tema luulele leidub nii kaudselt kui ka otseselt väga paljude poeetide loomingus: V. Luik, D. Kareva, P. E. Rummo. Ka E. Mihkelsonil on luuletusi, mis viitavad kaudselt Liivi ,,Rändajale" või tema luulepärandile tervikuna. Liivi luule üldiselt mitte konkreetselt just ,,Rändaja" on olnud aluseks ka NO99 teatris lavastatud etendusele ,,Iga eht südamelöök". Lavastuse jaoks on olnud väga olulised tunded, emotsioonid, mõtted ning kujundid, mida Liiv kasutas, kuid seda mitte konkreetselt luule pärast. Antud lavastuses on need emotsioonid ja kujundid asetatud tänapäeva konteksti.
elu). Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" rokibiograafia. Eeldus: teistsugune käitumisviis ja elustiil (alkohol, narkootikumid, seks). Sõltuvusprobleem, näitab end lihtinimesena. Ühe generatsiooni lugu. Palju kuulsaid nimesid, huumor, samas ka midagi tõsisemat suhe isaga. Mari Tarand ,,Ajapildi sees" õe jutustus venna Juhan Viidingu lapsepõlvest. Halva lapse portree. 50ndad tema lapsepõlv kujutatud hoopis teistsugusena kui Mihkelsonil või Oksanenil helge, päikesepaisteline, täis väikseid rõõme, nostalgiat. Kogu poliitiline taak jääb kõrvale. Detail argipäevast sümbolina, toodavad EW-d: maitseainepurgid, kohviveski. Tsiteerib palju eesti luule klassikat. Kasutatakse ka kirju, nt Juhani ja ema omi. 15. Priidu Beier ja Indrek Hirv, luulemuutuse algatajad. Priidu Beier tema küllaltki eripalgeline luuletoodang ulatub traagilis-groteskset laadi
Ka Mihkelson juhindub tõetarbest. Liigub isikliku ja sotsiaalse mälu puutepindadel, püüab mineviku kaudu seletada sellest väljakasvavat olevikku ning jõuda selgusele iseendas, konkretsesse aega ja ruumi vermitud ,,mina" olemuses. Identiteeti murendavad inimsuhete, eriti põlvkondadevaheliste sidemete sassiminekud ja katkemised, 1940-50ndate surutised. Sotsiaalpsühholoogilisi protsesse analüüsib teostes ,,Matsi põhi" (1983) ja ,,Kuju keset välja" (1983). mihkelsonil on modernistlik jutustamistehnika ja intellektuaalne ja abstraktne stiil. Romaan ,,Korter" (1985) on peetud eesti esimeseks postmodernistlikuks teoseks. Romaanid ,,Nime vaev", ,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud", ,,Torn" on autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele
annaabi.ee 
