Krimm oli P jaoks ettekujutus õnnest. Kaukaasia ja Krimmi maastikud leidsid tee P luulesse. Krimmist Kisinjovi. Moldaavias kirjutas ta oma Lõuna-poeemide tsükli. Tänu Mihhail Orlovi ja teistele dekabristidele, sai P'st dekabristlike ideede väljendaja. Dekabristide grupp hävitati. Puskin Mihhailovskojes Isa võttis P järelvaataja kohustused, mis tekitas kokkupõrkeid ja pere lahkus Mihhailovskojest ja P jäi üksinda koos Arina Rodionovaga(hoidja). Sealne elu oli talle igav, sest ta armastas seltskonda jms. Ta külastas mõisa, mis kuulus tema eluaegsele sõbrale P.A.Ossipova- Wulffile. Seal hakkas ta uskuma, et luuletaja on ''lihtsalt inimene''. Siirdumine realismi. Ta luges ja kirjutas palju. Puskini elu ja looming 1820-ndate aastate 2.poolel ja 1830 Arion - vanakreeka müütilisest luuletajast, kelle delfiin merehädast päästis, luuletus on allegooriline.
ülevaadet päevakorral olevast riigiasjadest. Saades kammerjunkruks otsutas poeet oma lähenemist õukonnale kasutada selleks, et kujutada tema esindajaid tõepäraselt. Paljudele see ei meeldinud ja 1834 a. lõpuks olid teravnenud Puskini suhted selle ringkonna esindajatega, eriti haridusminister Uvaroviga. 1835a. sõidab poeet puhkusele Mihhailovskojesse. 1836. aastal valmib romaan "Kapteni tütar". Puskin lahkub 1836 a. aprillis jäädavalt Mihhailovskojest. Ta kolib Peterbugi. Puskin jõudis lõpule "Kapteni tütrega" kesk sügavaid muresid ja raskeid vintsutusi. Hargnes poeedi viimane eludraama. Puskinite eelarve mittevastavus nende tegelikele sissetulekutele viis perekonna rahalisele katastrofile. 1836a. alguses on Puskin sunnitud tegemist tegema liigkasuvõtjatega, pantima oma vara. 17. septemberil 1836 a. kogunes Karamazinite juurde õhtule palju sõpru. Puskin jälgib oma naist Jekaterina Gontserovat ja noort prantslast Dante`si. 4
mail 1823 ,,Jevgeni Oneginit" ja sama aasta lõpul ,,Mustlasi". Aleksandr Puskin 16 Puskin Mihhailovskojes (1824-1826) Mihhailovskojesse saabus Puskin 9. augustil 1824. Paraku oli kodust saanud pagenduskoht, tema lihane isa võttis enda peale pagendatud poja järelevaataja kohustused. Selle tulemuseks olid tülid isa ja poja vahel, mis lõppesid isa, ema, venna ja õe lahkumisega Mihhailovskojest. Puskin jäi üksinda, koos oma hoidja Arina Rodionovnaga. Elu Mihhailovskojes erines sootuks sellest, millega Puskin harjunud oli. Tuttavate rohkuse ja hajeviloleku asemel tulid üksindus ja keskendumine. Harva juhtus midagi ja sündmusi tuli mõõta teistsuguste mõõdupuudega. Puskini põhitegevus oli tol ajajärgul endassesüüvinud looming. Puskini kui kirjaniku areng sõltus oluliselt ümbritseva argielu muljetest, kuid ühtlasi paistis maastik, olustik ja
kuna Puskin puudutas Paul I surma teemat. Puskin julges sellest kirjutada muidugi ainult vihjates. Oodis ,,Priiusele" on sellest juttu. Al arvas, et Puskin oli tänamatu, et teda hariti tsaaripalee kõrval. Uuel tsaaril oli väga vaja vaimset toetust. Nikolai I pidi mässu alla suruma. Ta tegeles esimese asjana ülekuulamisega. See ei toonud talle erilist kuulsust. Nüüd oli talle lihtsalt vaja saavutada kirjanike poolehoid, oli vaja toetust. Nikolai I kutsus Puskini Mihhailovskojest välja ja toimus kuulus kohtumine tsaari ja Puskini vahel. See vastuvõtt oli kahe otsaga asi. Nikolai veendus, et Puskini puhul on tegemist väga targa ja iseseisvalt mõtleva inimesega. Teda ei saanud ära osta. Puskin ei hakanud varjama, et ta oleks samuti olnud Senati väljakul. Nikolai oskas seda ausust ja mehisust hinnata Puskin ei hakanud pugema. See on väga tähelepanuväärne. Puskin seletas väga täpselt, miks ta oleks läinud Senati väljakule seal olid tema sõbrad
annaabi.ee 
