ja majanduslikult panustada. Viimase aastakümne jooksul on maailmas 1,1 miljonit pagulast oma varjupaigamaa kodanikuks saanud. Üheks suuremaks sooviks Prantsusmaa põgenemislaagris asuvatel inimestel on jõuda Suurbritanniasse. Tõenäoliselt ihkavad nad parema elu peale ning loodavad seda leida Suurbritanniast. Prantsusmaa tööpuudus on Euroopa Liidus üks suuremaid, seetõttu on migrandid mõistnud, et neil on Suurbritannias paremad võimalused tööd leida. Lisaks on migrantidel teine keel peamiselt inglise keel ning paljudel elavad ka sugulased seal. Suurbritannia pagulasi oma riiki ei oota. Suurbritannia on investeerinud üle 2 miljoni euro, et ehitada müür tõkestamaks immigrantide püüdlusi teisele poole väina jõuda. See soov on iseenesest mõistetav, kuid paratamatult kerkib mõte, kui väga need 2 miljonit eurot oleksid ravimite ja söögipuuduses immigrantidele abiks olnud.
karjäärivõimalus, seksuaalne orientatsioon jne Võrgustiku teooria- diasporad- kui meil on sellised võrgustikud siis nad vähendavad meie kulusid välismaal ehk sisseelamise kulud, majanduslikus mõttes Neoklassikaline majandusteooria- madala sissetulekuga piirkonnad ja kõrgema sissetulekuga piirkonnad Tööjõu vabaks liikumiseks vajalikud tingimused q migratsioon ei too kaasa kulutusi q migratsioon on riskivaba q migrantidel on täielik ja tasuta informatsioon q migrandid käituvad ratsionaalselt q migrandid on autonoomsed isikud ilma sotsiaalse taustata q puuduvad migratsiooni takistavad barjäärid (seaduslikud, kultuurilised, keelelised). Millised tegurid mõjutavad tööjõu sisse- ja väljavoolu? •Demograafilised protsessid- elanikkond kiiresti vananeb •Situatsioon tööturgudel- kõrge tööpuudusega riikidest elanikud rändavad •Palkade ja sissetulekute erinevused- üks peamiseid tegureid
keskkonnas. Riiklikud toetused ja abirahad on võimaldanud neil elada ka ilma tööd tegemata. See omakorda ei ole innustanud noori piisavalt kohalikku keelt õppima, mis omakorda on teinud võimatuks korraliku hariduse saamise. Pole head haridust, pole ka head töökohta ning sissetulekut jne. Ja see paneb migrante vihkama nende arvates ebaõiglast ühiskonda. Omaette ja omakeelses keskkonnas elavatel migrantidel on sündinud juba mitmes põlvkond „vihakoolitust“ saanud järglasi, kes elavad küll abirahast, kuid vihkavad neid toitvat riiki. Religiooni mõju Religiooniks nimetatakse üldjuhul usku üleloomulike, inimesest üle olevate ja tema saatust mõjutavate jõudude või olendite olemasolusse ning nende kultust. Religiooniks nimetatakse uskumuste ja rituaalide süsteemi, mille abil inimgrupp seletab, mis on üleloomulik ning püha, ja reageerib sellele.
annaabi.ee 
