LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD M. Salomon Matthiä, 1642-1650 Johanns Kemnitz, umbes 1651; pärast lahkumist teenisid Palamuse õpetajad Deguinus, umbes 1668 Engelbrecht Matthiä, 1677-1678 Johannes Gerstenkorn, 1680-1709 1711-1723 teenis kogudust Kodavere õpetaja 1725-1727 teenis kogudust Laiuse õpetaja Christian Schmidt, 1727-1759 Gustav Friedrich Cappel, 1760-1784 Gottfried Ludvig Postels, 1785-1797 Paul Gottlieb Georg Everth, 1797-1843 Woldemar von Mickwitz, 1843-1892 Franz Hollmann. 1892-1902 Hermann Alexander Neppert, 1902-1913 Otto Walter, 1914-1916 Paul Kuusik, 1917-1922 Eduard Tennmann, 1923-1932 Karl Kool, 1932-1944 Karl Koppel, 1944-1963 Gustav Viise, 1963-1975 Kalle Kasemaa, 1975 1976-tänini teenib kogudust Mustvee õpetaja Eenok Haamer. 44 44 http://www.maarjamagdaleena.ee/?info,teated 28 LISA 7
Kadrinas). Nende rohkusega paistis silma Läänemaa, kus liikumine algas varakult, ja kus nagu Saaremaalgi paljud mõisnikud seda toetasid. Vennastekoguduse suhted ametliku võimuga hakkasid halvenema pärast aastat 1742. Vastasteks olid ms. Kubermanguvalitsus ja rüütelkonnad, kes saavutasid mõjuvõimu Eesti- ja Saaremaa konsistooriumides, samuti Tallinna linnakonsistoorium. Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas. Osa juhtivaid pastoreid, nagu Mickwitz tallinnas, tõmbusid osalt isiklike vastuolude tõttu liikumisest tagasi. Kardeti ka kiriku töövälja siirdumist vennastekoguduse kätte. Vennastekogudust süüdistati selles, et ta oli saanud usulise sekti iseloomu; et vendadest jutlustajad esinesid, agu oleks nad pastorid; et sagedastel kokkutulekutel, mida peeti nii päeval kui ka öösel, matkiti kristlikku algkogudust; et peeti kinniseid koosolekuid, kus õpetati kes teab mida; et evangeeliumi-ja epistlitekste kasutati
liikmeskond ulatus detsembris 10 000-ni. VSDTP-sse kuuluvad sotsiaaldemokraadid (Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann, Aleksander Kesküla, Nikolai Janson) hakkasid tegutsema avalikult (1905 oli liikmeid 1000). Nende seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad enamlased ja haritlastele tuginevad vähemlased. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid konservatiivse Balti Konstitutsioonilise Partei (tegutses Liivimaal) ja Eestimaa Konstitutsioonilise Partei (Christoph Mickwitz), kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – kadettide, 17. Oktoobri Liidu (oktobristide), sotsialistide-revolutsionääride (esseeride), Bundi (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Paremäärmuslikel Vene parteidel oli Eestis vähe toetajaid. Peaaegu kõik Eesti parteid ja liikumised olid valitsusega opositsioonis, nõudsid demokraatiat
annaabi.ee 
