siug, kes põlgusest kerra on mässit. Veri on rüvetanud elamise maise inimesi tapetakse koidiku valgega... Kärner aga kirjutas nii: Tapp, verine kättemaks, sõdade, nälgade lummutus Maa kaevanud ainsaks on laipade, raibete hauaks, õhk taudi miasmidest moondunud kooljate lauaks. Sest aeluse palavik, viina ja mürkide kummutus. M. Underi ekspressionistlikud luuletused "Appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Laatsarused", "Mardus" jt on enamasti pärit luulekogudest "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). Valdavaks on hävingu, lootusetuse ja surma meeleolud. Verine kodusõda, rahvahulkade kannatused panid poetessi kannatama koos kannatajatega
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi,
fenomenist nimega seminaria contaginosa. Oli suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud (konstitutsioonitüüp), sama käis leepra kohta. Vastav järeldus tehti viimase pika peiteaja tõttu ning tähelepanekute kaudu, et haigestuvad ühest perest inimesed. (Selline seisukohavõtt oli isegi hea võrreldes võimalusega, et säärastest peredest oleks võidud rääkida ka kui neetutest.) Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria (halltõbi) oleks üks säärastest haigustest, mida arvati tekitavat sooaurud. Miasmid võisid olla mitte ainult lokaalsed, vaid levida nt ka tuulega või siis imbuda atmosfääri laipadest, prügist jne. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest. Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Rõuged on ajaloos olnud suured ,,tegijad". Ameerikas tapsid nad rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias.
annaabi.ee 
