magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. Nefeliini võidakse kasutada toorainena alumiiniumi, klaasi ja keraamika valmistamisel. Nefeliin tekib ränivaestest (kvartsivabadest) leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Keemiline valem: Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme. Tema erikaal on 2,72,8 g/cm³ Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks MUSKOVIIT Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal. Muskoviit koosneb õhukestest lehtedest, on läbipaistev, ühtlaselt kollakas, hallika või roheka
Erineva keemilise koostise, kuid ühesuguse struktuuriga mineraale nimetatakse isomorfseteks. Ühesuguse keemilise koostise, kuid erineva struktuuriga mineraale nimetatakse polümorfseteks. Mineraali värvus on põhjustatud mineraali läbinud või sellelt peedeldunud valgusvoo spektrist, mis sõltub mineraali koostisest ja ehitusest. Mohsi kõvadus- ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud suhteline kõvadus. (teemant C - 10; korrund Al2O3 - 9; talk Mg3Si4O10(OH)2 - 1) magma sulamine jahtumine ja kristalliseerumin e moondekivimid rõhk ja temp tardkivimid rõhk ja temp murenemine,
Selle molekulvalem on C10H19OH ning selle joonvalem on esitatud joonisel 9. Tsitronellooli kasutatakse seebis lõhnaainena. Tsitronellooli peaksid vältima inimesed, kellel on allergia parfüümide vastu, sest see võib tekitada mõnel inimesel ülitundlikuse. (Wikipedia, 2013) Joonis 9. Tsitronellooli joonvalem 2.3. Määrdeaine 2.3.1. Talk Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest, mille avastas füüsik Michael Faraday (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme, mille kõvadus Mohsi astmikul on 1, näiteks teemanti suhteline kõvadus Mohsi astmikul on 10. Talk on nii pehme, et seda saab kergelt kraapida sõrmeküünega ja hõlpsasti lõigata noaga (Wikipedia, 2013). Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks (Vikipeedia, 2012). Selle sulamistemperatuur on 800 oC (Wolfram mathematica, 2013)