C Si Aaomi +6 | 2) 4) +14 | 2) 8) 4) ehitus 1s² 2s² 2p² 1s² 2s² 2p 3s² 3p² Oksüdat- min: IV (CH4) max: +IV (CO2) min: IV (Mg2Si) max: +IV (SiO2) siooniaste Leidumine 1) ehedalt (teemant, graniit, karbüün) 1) ühenditena 2) ühenditena (kivisüsi, nafta jt kütuste SiO2 - na liiva ja kivimite koostises) koostises 3) taim- ja loomorganismides ränihappe sooladena 4) õhus CO2 5) mineraalid CaCO3, MgCO3
Selle grupi tüüpilisteks esindajateks on Al-Cu sulamid (duralumiiniumid). Vase lahustuvus alumiiniumis toatemperatuuril on 0,2 % , kuid temp 548 C võib see ulatuda 5,7 % -ni 6. komponentide lahustuvus alumiiniumis. Vask (Cu) 5,6% (546 ºC) Magneesium (Mg) 14,9% (450 ºC) Mangaan (Mn) 1,8% (658 ºC) Räni (Si) 1,6% ( 577 ºC) Tsink (Zn) 82,8% (383 ºC) Mg2Si 1,8% (595 ºC) Mg Zn2 16,9% (475 ºC) 7. Al sulamid leiavad palju erinevat kasutust erinevates konstruktsioonides. Sulamite tugevus ja vastupidavus erineb palju. Erinevused koostisest, tootmise protsessist ning kuumusest, millega neid töödeldakse. Teadmatusest tehtud vead sellel alal on viinud ajaloos valesti disainitud konstruktsioonideni ja tekitanud al-le halva maine. 1.Puudus- (tugevuse) väsimine
SiO2(s) + 4HCl(aq). SiCl4 kasutatakse puhta räni saamiseks: SiCl4(l) + 2H2(g) Si(s) + 4HCl(g). Silaanid- SinH2n+2 ehk ränivesinikud on küllastunud süsivesinike analoogid. Nt oktasilaan Si8H18, monosilaan SiH4, disilaan Si2H6, mis plahvatab õhuga kokkupuutudes. . Puhtas vees silaan ei lagune, kuid leelise toimel hüdrolüüsub: SiH4(g) + 2H2O(l) SiO2(s) + 4H2(g) Kõrgemad silaanid, nt H3Si-SiH2-SiH3 on vähem stabiilsed ja lagunevad seistes. Saamine: silitsiidide (Mg2Si) lagundamisel hapete või leelistega tekib peamiselt SiH4-ebapuhas. SiHaln lagundamisel teatud Li- ühenditega, eriti liitiumalumiiniumhüdriidiga: SiCl4+LiAlH4SiG4+LiCl+AlCl3. SiHaln redutseerimisel vesinikuga. Kasutatakse peamiselt monsilaani lähteainena pooljuhträni saamiseks. 30. Selgitage süsiniku- ja räniühendite reaktiivsuste erinevusi. Süsinik moodustab püsivaid sidemeid iseendaga, seetõttu on palju erinevaid süsivesinikke
reaktsioonides 3.3.1.4. Sulamid Peamine osa Al-st kasutatakse sulamitena Arvatav toodang u. 15 milj. t/a Al-sulamid on väikese tihedusega (kuni 3000 kg/m 3), korrosioonikindlad, vastupidavad koormusele, madalale ja kõrgele to-le, hästi töödeldavad, head soojus- ja elektrijuhid, peegeldavad hästi valgust. Väga mitmekesised omadused, mis saavutatakse erin. Mg, Cu, Zn, Si, Mn, Zr, Cr, Li, Cd ja Ce lisanditega seejuures tekivad tahked lahused ja intermetalliidid Mg2Si, CuAl2, CuMgAl2, Al2LiMg, CuLiAl2 jt. “Klassikal.” Al-sulamid (välja töötatud enne 1940.a.): Al - Cu - Mg (duralumiiniumid) kerged, kuid peaaegu terase tugevusega Al - Mg (magnaaliumid) suur korrosioonikindlus Al - Si (silumiinid) Al - Mg - Si (aviaalid) Hiljem (pärast II Maailmasõda) levisid laialdaselt sulamid: Al - Zn - Mg - Cu – vastupidavad suurtele koormustele
annaabi.ee 
