3. Eluloo üldtunnused (kus elas, mida tegi, mis mõjutas loomingut, peamised teoseliigid) Mozart – Austria helilooja , pianist ja oli Austria-Ungari keisririigi ja Joseph II teenistuses. Ta reisis palju ning oli abielus ja tal oli 6 last, kellest 2 vaid ellu jäid. Loomingut mõjutas Salzburg, mis oli tema sünnipaik. Teosed : Ooperid - Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt On ka kirjutanud motette, missasid ja sümfooniaid. Beethoven – Saksa helilooja ja pianist, on kirjutanud sümfooniaid, klaverikontserte, klaverisonaate , kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat. 4. Romantism- üldhinnang, millised olid hooned, maalid • Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab: mineviku idealiseerimine, võõrdumus
sümfooniat, u 20 ooperit, missasid, ühe reekviemi ja kõike võrdselt edukalt. Mozart oli üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika (teosed sümfooniaorkestrile) loojaid. Tema loomingus kujunes välja klassikaline sümfoonia. Tema sümfooniatele on iseloomulik jõuline, ilmekas väljenduslaad ja meeldejäävad, lihtsad, kuid kontrastsed muusikalised teemad. Tema sümfooniad on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Sümfooniaid kirjutas ta kokku 41. Kuulsaim on Sümfoonia nr 40, mille peateema on väga populaarne. Väga oluline žanr Mozarti loomingus oli ooper. Neist paljud on väga armastatud tänini. Mozart kirjutas itaalia stiilis nii tõsiseid kui ka koomilisi oopereid, samuti lihtsamale publikule mõeldud saksakeelseid (emakeelseid) singspiele (laulumänge). Tema ooperites on toredad tegelaskujud, keda helilooja ilmekalt ka muusika kaudu iseloomustab. Tema ooperid
impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn ,,Veni creator spiritus", teine osa tugineb Goethe ,,Fausti" II osa
hästi vastu. 3. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti. Hea sümfonist, Tema looming jaotatakse kaheks: sümfooniad ja laulutsüklid, mis põimuvad omavahel 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud. Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad. Klassikalised sümfooniad on 4-osalised, Mahleri omad aga 2-6-osalised. Mahleri sümfooniaid võib võrrelda Beethoveni omadega. Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 4. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud?
annaabi.ee 
