järgmise valitseja Muhammad V (1354-1391) ajal. See arhitektuuri ime pidi väljendama moslemite kujutlust maapealsest paradiisist. Kuigi viimane emiir löödi Hispaaniast välja 1492, on Alhambra püsinud tänapäevani. Loss koosneb kolmest eraldi osast , mida ühendavad koridorid. Igal sektsioonil, mille moo- dustavad siseõue ümber paiknevad ruumid, oli Nasridide ajal oma otstarve. Esimeses osas, mis kandis nime Mexuaris, tegeles emiir avalike asjadega, kuulas kaebusi ja võttis vastu ministreid. Külaliste ootamispaigaks oli väike, kuid kaunilt kujutatud Cuarto Dorado ehk Kuldne õu. Järgmise sektsiooni moodustab Mirtide õu, mis on 42 meetrit pikk ja 22 meetrit lai. Selle keskel asub piklik bassein, mille liikumatu vesi peegeldab põhjakülje kaaristut. Õhuline sammaskäik basseini kõrval viib niinimetaud Saadikute saali. Selles lossi suurimas saalis
Koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Cordoba mosee kullast ja marmorist mihrab, mida kaunistavad mosaiigid. Cordoba mosee Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias (1238-1358). Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: 1) Mexuaris (1-6) tegeles emiir avalike asjadega; 2) Mürtide õues (7-10) asus Saadikute saal ning seal asus ka troon; 3) Emiiri ja tema perekonna privaatsed eluruumid (15-21). Alhambra, muqarnas´ed. Nendest kividest koosnevad keerulise geomeetriaga stalaktiitvõlvid ja kärgkuplid. Alhambra Lõvide õu, mis on oma nime saanud 12 vett purskava lõvikuju järgi ümber keskse purskkaevu. Lõvide hoov. Alhambra. Seinte ja kaarte raidkaunistused on käharduvad ja keerdus ning näitavad
järgneva 200 aasta jooksul. 16.sajandil ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias. Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: Mexuaris tegeleti avalike asjadega; Mürtide õues asus Saadikute saal ja troon; perekonna privaatsed eluruumid. Islami keraamika Islami keraamika on ajavahemikus 7.17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kunsti suhtus islam valdavalt neutraalselt. Kehtisid mõned piirangud: · keelatud oli kujutada elusolendeid (soodustas keerukate ornamentide teket) . · keelatud oli kasutada religioosses kunstis väärismetalle (lõi
annaabi.ee 
