teisi plastikuid, tõeliseid juukseid või riideid. - Stseenid luuakse päriselust ( nt: turistid, ostjad ostukeskuses jne) - Neil on „jahe“ ja objektivistlik suhtumine. - Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. - Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. JAQUES MONORY „Meurtre n°2“ MALCOLM MORLEY „Ühendriikide mereväelane Valley Forge’is“ RICHARD ESTES „Grossingeri pagariäri“ CHUCK CLOSE „Keith“ JOHN DE ANDREA „Istuv naine“ DUANE HANSON „Paar poekottidega“ RALPH GOINGI „Twin Springsi einela“ Robert Cottigham – One Way KASUTATUD KIRJANDUS - „Kunstileksikon“ (1995)
Mõnikord on aimata ühiskonnakriitikat või irooniat, vahel ka vaimustust linnatsivilisatsioonist. Hüperrealistid ei soovinud varjata foto kasutamist, vaid seda rõhutada. Maalitehniliselt jälgiti akadeemilise realismitraditsioone, kuid lisati uusi võtteid – värvi pritsimineaerograafiga. Prantslane Jaques Monory koondas ühele pildile üks või kaks kujutist, mis meenutavad filmikaadreid. Ta väldib ameeriklaste teoste säravat ja läikivat pinda. „Meurtre n°2“ http://www.jacquesmonory.com/images/meurtres/Meurtre2.jpg Inglane Malcolm Morley töötas fotode põhjal, kuid see, mis fotodel oli ei olnud tema silmis tähtis: „Teema on minu jaoks pealispinna kõrvalprodukt“ „Ühendriikide mereväelane Valley Forge’is“ http://cdn2.all-art.org/yapan/History %20of%20Literature/modern%20art/morley/24.jpg Ameerikane Richard Estes keskendub tänavastseenidele, kaupluseakendele, klaasseinte peegeldustele. „Grossingeri pagariäri“ http://www
Salonis. Nende hulgas oli ka noorte impressionistide töid, keda peeti revolutsionäärideks. Cezanne'i mõjutas nende stiil, kuid tema halvad sotsiaalsed suhted nendega (ta näis ebaviisakas, häbelik, vihane ning depressioonis) tõid kaasa perioodi, mida iseloomustavad tumedad värvid ja laialdane musta värvi kasutus. Tema selle perioodi tööd erinevad teravalt varasematest vesivärvimaalidest ning sketsidest. Selle perioodi tööde hulka kuulub ka maal Le meurtre, mille kohta kasutatakse tihti sõnu antisotsiaalne ning vägivaldne. Impressionistlik periood, Provence ja Pariis 1870-1878 Peale Prantsuse-Vene sõja algust juulis 1870 lahkusid Cezanne ja tema armuke Marie-Hortense Fiquet Pariisist Marseilles'i lähedale L'Estaque'i, kus ta teemaks oli peamiselt maastik. 1871. aasta jaanuaris kuulutati ta sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaks, kuid sõda lõppes ja paar kolis Pariisi tagasi 1871 aasta suvel pärast nende poja Pauli sündi 1872
annaabi.ee 
