Alustaimestikus sõnajalg, sammal, metshein. Leitud mullaprofiil: AO-CG-G. Põhjavesi alates 70 cm. Määratud muld: G(0) ehk küllastunud gleimuld, sest pH on >5,6 ning tegemist on alaliselt liigniiske alaga. Kasvukohatüüp on tarna- angervaksa. Huumusprofiil on märg metsamull. Maksustamine: 1827 ja 3209 vahepeal EEK hektari kohta. Alusmetsas võib veel leidapaakspuud, vaarikat, toomingat, mage sõstart. Alustaimestikus võib lisaks leida angervaksa, jänesekapsast, ojamõõlu, metsvitsa, soomadarit, ussilille, tarnasid. (Lõhmus, E. 2004). Maa-ameti kaardilt asub selles piirkonnas G0 ehk leostunud gleimuld. (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228. Kõlvik on mets, raielank.Asub reljeefi kõrgemas osas. Arvatavasti kasvas peal kuusk ja mänd. Järelkasvuks pihlaka ja sanglepa võsud. Alusmetsas mustikas,
Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane-, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine. Rohkesti leidub ka teisi taimi:angervaksa, seakapsast, saluheina, ussilakka, leselehte, ojamõõla, koldnõgest, soo-koertubakat, salu-tähtheina, võsaülast, harilikku metsvitsa, naati jt. Sammalkate on hõre, kohati puudub. Samblaist on tähtsamblad, kähar salusammal, tüviksammal jt. Salumetsa taimestik. (ht tp://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg ) 11 Harilik jänesekapsas Jänesekapsast tunnevad ilmselt kõik, aga paljud ei tea et ka jänesekapsast on mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks
Õitseb juuni lõpust augusti lõpuni. Viljaks on viieosaline kupar, esineb puistlevi (ka talvel), söötlevi, kraa- vides ka vesilevi. Paljuneb ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsundite abil. Kasutamine: taime rohtset osa ja õisi kasutati rahvameditsiinis verejooksu, paisete, palaviku ja skorbuudi vastu; rohtset osa ja juuri kasutati villa värvimiseks ja saadud lõng on kollasest kuni musta toonini. Taim sobib ka juuste värvimiseks. Metsvitsa põletamisel tekkiv suits surmab kärbseid. Samblarinne on katkendlik, peamiselt tüvealustel mätastel esinevad palusammal ja laanik, mätaste vahel: soovildik, harilik teravtipp ja turbasamblad. SOOVILDIK kasvab rabades, soo- ja rabametsades, soostuvatel niitudel, sageli koos turbasamblaga. Soovildik on kuni 12 cm pikkuse varrega, kollane või kollakas- roheline tiheda muruna kasvav sammal. Taime vars on kogu ulatuses kaetud roostepruuni risoidvildiga
annaabi.ee 
