Kiskja tundmaõppimine katse-eksituse meetodil. 11. Sünnipärasuse, õppimise ja piirangute roll linnulaulu arengus. Sünnipäraselt suudab lind laulda, aga ta peab ka kuulma teiste lindude laulu, et õppida ära oma liigi laul ja oma piirkonna lindude dialekti. Teiste liikide laulu ei suuda lind ära õppida. 12. Tundlikud perioodid. Osal liikidel esinevad tundlikud perioodid - osal on selleks lennuvõimestumisjärgne aeg - osal suguküpsuse saabumise eelne aeg - osal (näit. metsvintidel) on selleks mõlemad perioodid 13. Sünnipärasuse, õppimise ja piirangute roll saakobjektide ja kiskjate äratundmisvõime arengus. Sünnipäraselt väldivad väikesed loomad suuremaid vältima, sest need võivad olla ohtlikud. Katse- eksituse meetodil hakatakse vahet tegema kiskjatel. 14. Saagi ja kiskjate sünnijärgse tundmaõppimise erinevad viisid. Katse-eksituse meetod. Eelistuste omandamine teistelt liigikaaslastelt. 15. Sotsiaalsete sidemete areng. 16
Sünnipärasuse tõttu suudab ka eraldatud või kurt lind õppida laulda oma liigi laulu, kuigi see on algelisem. Õppimisvõime piirangud tagavad selle, et üldjuhul suudab noorlind omandada üksnes oma liigi laulu: sünnipäraste “mudelite” olemasolu linnu ajus, sotsiaalset laadi piirangud. Ka õppimise aeg liigiti väga erinev: osal liikidel esinevad tundlikud perioodid - osal on selleks lennuvõimestumisjärgne aeg, osal suguküpsuse saabumise eelne aeg, osal (näit. metsvintidel) on selleks mõlemad perioodid. Osal liikidel (nt. kanaarilinnul) säilib õppimisvõime kogu elu jooksul. Tundlike perioodide esinemist on seostatud isassuguhormoon testosterooni taseme tõusuga suguküpsuse saabumisel – ühelt poolt initsieerib see laulmist, teiselt poolt surub alla õppimisvõime. Sünnipärasuse, õppimise ja piirangute roll saakobjektide ja kiskjate äratundmisvõime arengus. Saakobjektide äratundmine on kas kaasasündinud või toidueelistus kujuneb sünnijärgselt
maina), kuigi vabas looduses on nende repertuaar märksa tagasihoidlikum • osa liike suudavad ka looduses jäljendada teiste lindude laulu ja muid häälitsusi (kuldnokk, pilalind, soo-roolind jt). Ka õppimise aeg on liigiti väga erinev: • osal liikidel esinevad tundlikud perioodid, millest väljapool ei ole õppimine võimalik. Neist osal on selleks lennuvõimestumisjärgne aeg, osal aga suguküpsuse saabumise eelne aeg, osal (nt metsvintidel) on selleks mõlemad perioodid • osal liikidel (nt kanaarilinnul) säilib õppimisvõime kogu elu jooksul. Kokkuvõttes – linnulaulu väljakujunemine toimub liigiti väga mitmekesiste reeglite järgi, puuduvad universaalsed lihtsad reeglid. Oma roll on siin mängida nii kaasasündinud mustritel kui ka õppimisel. Kiskjate ja saagi äratundmise areng - Kõik loomad peavad ellujäämiseks suutma eristada söödavaid objekte mürgistest/mittesöödavaist ning kiskjaid ohututest olenditest
annaabi.ee 
