mõhnu kui ka pealt tasaseid mitmesuguste muldadega lavasid. Suurte kõrguskontrastide tõttu on seda piirkonda nimetatud ka Eesti Sveitsiks (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). · Umbes poole kaitsealast moodustavad sood (peamiselt rabad), suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Kaitsealal on üle 30 järve, sealhulgas Paukjärv, Kivijärv, Jussi järved ja Põhja-Eesti sügavaim järv Metstoa Ümarjärv . Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide näitekskaljukotka , metsise, sookure ja kivisisaliku ning suurkiskjate elupaik (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). Tabel 1. Kõrvemaa- ja Aegviidu järved Nimetus Pindala Suurim Vee Taimestik sügavus läbipaistvus Paukjärv 8,6ha 11,1m Väga hea Erakordselt
Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare
Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka "Eesti Sveitsiks" kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suurso ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe tegevus) Jussi lagedik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14m). Albu ja Ambla vallas on põllumaadel näha huvitavaid, langatustest lainjaiks muutunud karstialasid. Mitmed siinsed pinnavormid on esitatud (või soovitatud kanda) Eesti ürglooduse raamatusse. Kaitsealal on rohkesti oose ja sandureid, samuti kaks mõhnastikku. Aegviidu ümbruses leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele
annaabi.ee 
