Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"metssigasid" - 3 õppematerjali

Metssiga
22
pptx

Metssiga

novembris ja lõppeb jaanuaris  Sellel ajal liituvad ka kuldid karjaga  Sellel ajal võitlevad nad emaste pärast üsna vägivaldselt Vaenlased  Metssea vaenlasteks on:  INIMESED  KARUD  HUNDID  Põrsastel on vaenlaseks:  ILVESED  Nad on aktiivsed öösiti AKTIIVSUS JA SÖÖK  Nad otsivad süüa u 6 h päevas  Nad söövad kõike, enamasti taimi, kuid ka liha. Kui palju on metssigasid Eestis? 2012 aasta seisuga on neid üle 22 000 Aitäh, et kuulasite!

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Muraka ja Puhatu soostik
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

Loomastik Loomastik on suhteliselt arvukas ja liigirikas, kuid mida kaugemale soo enda arengus jõuab, seda vaesemaks ta jääb. Teadaolevalt elab Puhatul kahte liiki kahepaikseid ja roomajatest 4 liiki ­ kõik on kaitse all. Veel elab 49 imetajat, neist 40 on pisiimetajad, 3 puhul on tegemist poolveeliste imetajatega ja 6 suurimetajat. Ka siin võib leida kaitsealust lendoravat ja lisaks saarmast. Veel leidub soostikus Euroopas haruldaseks muutunud kobras, hunt, karu ja ilves. Veel leidub metssigasid ja lagerabadel võib kohata põtru. Metsasematel aladel tegutseb ka rebane. [], [], [] Joonis 15 Euroopa kobras ( http://miksike.ee/docs/referaadid2005/euroopa_kobras_evelin.jpg ) Joonis 16 Saarmas ( http://bp1.blogger.com/_CJcdwl7jVaU/RwB2f3v4MAI/AAAAAAAAAPk/FfoV57r_j7E/s1600-h/otter_large.jpg ) Linnustik Puhatu soostik on koos Muraka soostikuga üks väärtuslikemaid linnualasid. Alutaguse suured siirdesood on linnurikkamad kui rabad, kuid linnud pole levinud siin ühtlaselt

Loodus → Keskkond
25 allalaadimist
11-klassi kokkuvõte
24
doc

11. klassi kokkuvõte

1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga.

Ajalugu → Ajalugu
184 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun