Metssiga Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kil...
METSSIGA ÜLDISELT METSSEAST Metssiga (Sus scrofa) kuulub sigade suguluskonda. Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks. Arvatakse, et kodusiga on aretatud u 7000 a tagasi eKr metsseast. VÄLIMUS Metssea keha katab kare karvkate. Karvavärvus on tumehall või pruun. Metssea kere on jässakas ja jalad pikad. Metssea pikkus on 90- 120 cm vahel. Turja kõrgus jääb 55- 110 cm vahele. Saba on 15-40 cm pikk. Elab umbes 10 aasta vanuseks. Metssiga ei ole ohustatud liik. Video metssigadest https://www.youtube.com/watch?v=F 7LWgxp500U POJAD Metsea poegadel on: Valged triibud Triipudega karv on vahetunud 2
sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(mitte karvad) 2. toidab poegi piimaga 2. Tal ei ole kõrvalesti 3. poegib 3. Erineb vaalast, sest elab maismaal 4. 4. Erineb kitsest, sest tal pole sarvi 3. Kus see loom elab
Toitub rohust. 7)Hirvsiga-Nahk kortsuline ja nii hõredalt karvadega kaetud, et oleks nagu paljas. Küttimine ja raie on viinud selle liigi arvukuse vähenemiseni, on võetud kaitse alla. Kodustamine: Siga kodustati esimest korda ligikaudu 10 000 a. tagasi Ida-Türgis ja samal ajal ka Hiinas. Inimesed kodustasid erinevatel maadel loomad iseseisvalt. Seda näitab ka erinevate piirkondade kodusigade seost sama piirkonnda metssigadega. KÕIK EUROOPA KODUSEAD PÄRINEVAD EUROOPA METSSEAST!! Sigade sugukondade lahknemine toimus umbes 500 000 aastat tagasi. 1950.aastatel algas intensiivne lihasigade aretusperiood. Sigade kujunemine metsseast koduseani: Metsseal suur esiosa ja langev tagaosa. Esiosa ajapikku väheneb ja tagaosa tõuseb. Nuumsead väikese näosaga ja pika kehaga. SEALIHA TOOTMINE JA TARBIMINE MAAILMAS Viimase 50 aasta jooksul sigade arv kolmekordistunud. Hiinas on 60% kogu maailma sigade koguarvust
2.Välimus 3.Eluiga 4.Elumood 5.Levik 6.Toitumine 7.Sigimine 8.Vaenlased 9.Metssiga Eestis 10.Kaitsestaatus 11.Allikad 1.Sissejuhatus Metssiga on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks. 2.Välimus Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete alaliikide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis
talle Lossi ja nad arvasid, et see võiks olla nende järgmine kindlustatud elu asukoht. Jack soovis jahtida ja tappa , Ralph aga soovis olla päästetud. Mõlemad olid nad unistajad. Ralph aga unistas edasi kodust kus olid ponid, raamatud, helbed suhkruga. Jack sai vigastada püüdes metssiga. Hiljem unustas Ralph oma eesmärgi ära ta oli nagu transis pärast rituaali. Kui tal tuli meelde mida ta tahtis teha kõik olid mõelnud ainult metsseast. Ralph oli ideaalne juht aga ta kõhkles nagu ta mängiks malet. Ralph ei tahtnud, et Jack võtta võimu üle. Lõpuks ometi ainult kolm läksid mäetippu (Ralph, Jack , Roger) . Tesied jäid maha, sest nad kartsid. Seal üleval nägid poisid elutut pilooti kiikumas tuule käes. Nad arvasid, et see on koletis viskasid odad sinnapoole ja hakaksid jooksma ranna poole. Ralph ütles, et koletisel olid hambad ja suured mustad silmad . Ralph kutsus Jacki kooripoisse ,,poisid pulkadega"
annaabi.ee 
