· Maakonda juhtisid kk vanemad · Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit) · Rahvastiku arv oli u 150-180 000, jagunedes hõimualadeks lõunas, läänes ja põhjas · Külad (sumb, haja, rida) · Põhiline sotsiaalne üksus oli pere, üksiktalu · Kaubavahetuseks kasutati karusnahku eeskätt soola ja metallide hankimiseks. Kaubavahetuseks kasutati ka vilja. · Majandusharuna tunti ka metsmesindust kasvavate tarupuude kasutamisega. Saadud mett ja vaha kasutati kaubavahetuseks. Rannikualadel ka müügiks. · Rannikuelanike jaoks oli suur tähtsus meresõidul ja laevaehtusel ning kauba- ja röövretkedel. · Põhitoit oli leib ja jook piim (hapendatud) ja kali. Et toitu säilitada, siis seda kuivatati, hapendati ja soolati Ei ole teada, kas eestlased omavahel sõdisid, kuid arvatavasti tekitas ühiskondlik kihistumine
Maakonda juhtisid kk vanemad Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus (külakondade vabatahtlik liit) Rahvastiku arv oli u 150-180 000, jagunedes hõimualadeks lõunas, läänes ja põhjas Külad (sumb, haja, rida) Põhiline sotsiaalne üksus oli pere, üksiktalu Kaubavahetuseks kasutati karusnahku eeskätt soola ja metallide hankimiseks. Kaubavahetuseks kasutati ka vilja. Majandusharuna tunti ka metsmesindust kasvavate tarupuude kasutamisega. Saadud mett ja vaha kasutati kaubavahetuseks. Rannikualadel ka müügiks. Rannikuelanike jaoks oli suur tähtsus meresõidul ja laevaehtusel ning kauba- ja röövretkedel. Põhitoit oli leib ja jook piim (hapendatud) ja kali. Et toitu säilitada, siis seda kuivatati, hapendati ja soolati Ei ole teada, kas eestlased omavahel sõdisid, kuid arvatavasti tekitas ühiskondlik kihistumine
asuvatele puudele. Tarupuude valimisel eelistati kohti, kus kasvas kanarbiku, mida peeti parimaks meetaimeks. Meevõtmisel peletati mesilase tarupuust välja kas suitsu või koputamisega. Peret peeti, kuni mesilasema jäi vanaks, harilikult 4-5 aastat. Kokkuvõte ja järeldusi Metsmesinduse õitseaeg Eestis oli keskajal. Sellisel viisil nagu tol ajal, metsmesindusel tänapäeval perspektiivi pole. Küll aga tasub elustada metsmesindust sel viisil, nagu seda Eestis katsetati 20. sajandi 80-ndatel aastatel. Tolleaegsed metsamajandid lasid nõmmemännikutesse, kus kasvamas rohkesti kanarbikku, viia suve lõpul rändmesilaid. Katsetused näitasid, et ühe hooaja jooksul korjasid mesilased kanarbikumett keskmiselt 100 kg/ha. Kanarbikumesi on teatavasti omapärane - tumedat värvi ja erilise aromaatse lõhnaga. Kuid kahtlemata on see toode ökoloogiline ja saasteainetest puhas. Metsmesindusel rändmesilatega
autonoomiast üldse loobuda. Vabariigiks kuulutati Mordva ANSV alles 1994. (Taagepera 2000: 208-217). 20 Elatusalad Mordvalaste peamiseks elatusalaks on ikka olnud maaviljelus. Kasvatakse peamiselt teravilja, aga ka kartulit, suhkrupeeti jm. Loomakasvatus on teisejärguline. Oluliseks traditsiooniliseks elatusalaks on olnud mesindus. Varem viljeldi metsmesindust ning mordvalaste meemetsad olid kuulsad. Praegu tegeldakse kultuurmesindusega. 20. sajandil on paljud mordvalased leidnud tööd tööstuses ning teistes modernsetes majandusharudes. Uskumused Usklikud mordvalased on valdavalt õigeusku. Vähesel määral on mordvalaste seas ka vanausulisi. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul mitmesugused uususundid. Udmurdid Nimetused
annaabi.ee 
