torntempel (ehitatud III aastatuhandel eKr) Ur´i tsikuraat tänapäeval. Restaureeritud on vaid esimene aste Ur`i tsikuraadi trepp, mida mööda liikus pidulik protsessioon (rongkäik) religioossete pidustuste ajal Ur´i standard. Mosaiik tõestab, et sumerid kasutasid ratasveokit Gilgamesi võitlus taevase härjaga · Sumerid lõid ka maailma vanima eepose "Gilgames" · Härg on kujutatud üsna võimatus poosis, kuid liikuva ja pisut koomilisenagi Enkidu metsmees, kelle Jumalad voolisid, et ta isemeelset Gilgamesi ohjeldaks Humbaba seedri- metsade valvur Savitahvel kirjaga · Sumerid võtsid piltkirja asemel kasutusele kiilkirja · Kirjutati pehmele savitahvlile Kuningate hauakambri sissepääs Uris Leiud kuningate Hauakambrist Uris http://golondon.about
templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu VIII tahvel- Enkidu matused IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks
· Desertöör (lk 283) väejooksik. · Konsul (lk 292) - Riigi ja selle kodanike huvide kaitsja välisriigis; kõrgem võimukandja Vana-Roomas ja keskaja Euroopas · Iroonia (lk 289) - peen, varjatud pilge XVI Lõvi tütarlapse jalge ees. Saadik, kes sai karistada Spartacus teatas Enomaiosele, et saadab tema juurde teenistusse ühe oma kontubernaalidest. Nähtavasti oli Eutybise ilu Enomaiosele tugevat mõju avaldanud: karu muutus taltsaks, toores metsmees muutus armastusväärseks inimeseks. Polnud raske mõista, et Eutybis püüdis germaanlast endasse armuma panna. Naine saavutas väga varsti täieliku ja piiritu võimu mehe üle. Vahepeal õpetas Spartacus Venusia juures asuvas laagris väsimatult kahele uuele leegionile relvade käsitsemist. Kaheksateist päeva pärast Spartacuse kõnelust konsul Marcus Terentius Varro Lucullusega toimetati
Sisu lühidalt: Uruki linnriigis valitses u 2650 e.m.a kuningas Gilgames, kes rõhus rahvast. Jumalad saadavad metsmehe Enkidu kuningat karistama. Mehed sõbrunevad ja teevad vägitegusid, Gilgames ütleb ära jumalanna Istari armastusavaldusele, mistõttu too Enkidu suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega