Metsmaasikas Eluslooduse süstemaatika Jt. LIIK Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasikas on 6...20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Metsmaasikas on levinud Euroopas ja KeskAasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Metsmaasikal on koguviljad, mis on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Valmivad juunis. Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Roosilaadsed http://et.wikipedia.org/wiki/Metsmaasikas
kõrgus Metsmaasikas 6-20 cm Väikesed, munajad Kolmetised, Väikesed, Fragara vesca kõrgune kuni ümmargused. pikkade kahesugulised. Punased harvem rootsudega, kollakasvalged. kaetud siidjate karvadega. Kuumaasikas Kuni 30 Suuremad kui Õisi on õisikus Fragara vesca cm metsmaasikal, rohkem var. kõrgune piklikkoonusjad, semperflorens punased või punakaskollased. Muulukas 5- 20 cm Suuremad kui Kolmetised, Õisik Fragaria kõrgune metsmaasikal, pealt ebasarikas, virdis äraspidi munajad hõredamalt väheste õitega. või ümarad. altpoolt Õied üsna
Teine suur sektor on tee- ja maitsetaimed. Tee- ja ravimtaimed üldjuhul kattusid ning kattusid ka kasutusviisilt. Märkimiväärne on, et teetaimede puhul on säilinud väga palju algupära. Köömnel tarvitati küpseid seemneid toorelt ja kuivatatult. Seemneid kasutati maitseainena suppide-praadide valmistamisel ning pandi leiva, saia, pudru, vorsti ja hapukapsaste sisse, lisati keedupeedile, nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla
Teine suur sektor on tee- ja maitsetaimed. Tee- ja ravimtaimed üldjuhul kattusid ning kattusid ka kasutusviisilt. Märkimiväärne on, et teetaimede puhul on säilinud väga palju algupära. Köömnel tarvitati küpseid seemneid toorelt ja kuivatatult. Seemneid kasutati maitseainena suppide-praadide valmistamisel ning pandi leiva, saia, pudru, vorsti ja hapukapsaste sisse, lisati keedupeedile, nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla