Siiski on ajaloos enamuses juhud, kus revolutsiooni põhjustab poliitiline olukord ja mässajateks ning ühiskonna ümberkorraldajateks on haritud eliit. Revolutsiooni tulemusena ei muutu mitte klassi-, vaid poliitiline struktuur. 8. sotsiaalsete muutuste erinevad teooriad: evolutsioonilised, tsüklilised, konfliktiteoreetiline, klassikaline, neoevolutsiooniline Evolutsioonilised teooriad: populaarsed 19.sajandi Inglismaal, mille kohaselt toimus areng alt ülesse ehk metslusest (Briti kolooniad) kuni kõrgtsivilisatsioonini (Inglismaa). Usk ühtede sotsiaalsete süsteemide ülimuslikkusesse tugevdab sotsiaalset solidaarsustunnet ja loob aluse invasiooniks vähem arenenud ühiskondadesse ja nende majanduslikuks ekspluateerimiseks. Tsüklilised teooriad: 20.sajandi lääne kultuuris, mille järgi siis ühiskond muutub nagu elus organism sünnist surmani. Valitses arusaam, et Lääne ühiskond on niivõrd korrumpeerunud, et tegemist on allakäiguga
Eeldati et valge publik soovib afroameeriklastelt tahumata, toorest energiat. Toodi tahumatu must mees valgete ette. Vanglasolemise aspekt oli tema puhul tähtis. Lomaxid soovisid, et mees esineks vanglakostüümis. Teda turustati kui metsikut, taltsutamata meest. Peter Jacksoni „King Kong“ meenutab Leadbelly lugu. Cooper ja Shoedsack olid režissöörid filmil. See mis toimub on sama, mis toimus Leadbellyga. Metslusest toodi välja ahvinimene. Ahelates ja ohtlik valgetele inimestele. Oli allegooria. 1957. aasta Maileri essee „White Negro “. hipsteri sõna oli seal. See oli omamoodi vastus sellele, mida Mailer nimetas kui ameerika ühiskonnas süsteemset vägivalda. Hipster oli keegi kes suutis süsteemsele vägivallale vastu astuda, mida süsteem tekitas. Kaks maailmasõda olid süsteemne vägivald. Vastuseks sellele on pöördumine individualismi, vahetu rahulduse poole, vägivaldse
Munk peaks tööle hakkama. Sõjakriitika, sõjaväevastasus, sõjavägi neelab riigi vara. Allakäigu on tinginud sõjad. Ühtlane jõukus, mitte võrdne vaesus. Pahede peamiseks põhjuseks on ka eraomand. More vaidleb vastu H-le selles, et siiski riik peab endale ka võtma rolli, mis on vajalik elu ja äri korraldamiseks. Linnad peaksid olema ühesugusel kaugusel. Utoopia ei ole midagi, mis oleks algusest peale selline olnud, vaid on arenenud metslusest alates. More'il palju ka nimesümboolikat, mida näiteks linnanimed tähendavad. Utoopias on linna- ja maaelu viidud tasakaalu. Ka maal on tagatud uuendus ja järjepidevus. Kõigil on kohustus töötada ka maal. Käivad maal tööl vahetustsega. Detsentraliseerimisidee on More'il oluline. Harmoonia maa ja linna vahel. Näiteks tudengid saadeti esimesel aastal maale kolhoosidesse tööle, mis oli tegelikult neile endale kasuks. Uksi ei lukustata.
annaabi.ee 
