Looma vanuse saab paika panna alalõualuus asuvaid hambaid uurides. Lõualuid ei valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks. Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 - 25 kg.
Uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil. Jahti peab rebane videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. TOITUMINE Rebane toitub enamasti väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, ondatratest, metskitsetalledest, lindudest, nende munadest (põhiliselt partide ja kanaliste) ning marjadest, puuviljadest. Üldse on rebase toidusedelis umbes kolmsada nimetust loomi. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvemini kui arvatakse. Tõeliseks nuhtluseks on rebased linnukaitsealadel, eriti meresaartel, kuhu nad lähevad talvel jääteega mügrisid püüdma ja sageli pärast jäälagunemist jäävadki. Kevadel, kui linnud pesitsema
Uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil. Jahti peab rebane videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes.[3] Toitumine Rebane toitub enamasti väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, ondatratest, metskitsetalledest, lindudest, nende munadest (põhiliselt partide ja kanaliste) ning marjadest, puuviljadest. Üldse on rebase toidusedelis umbes kolmsada nimetust loomi. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvemini kui arvatakse. Tõeliseks nuhtluseks on rebased linnukaitsealadel, eriti meresaartel, kuhu nad lähevad talvel jääteega mügrisid püüdma ja sageli pärast jäälagunemist jäävadki. Kevadel, kui linnud pesitsema
annaabi.ee 
