14. seatina 15. kristall 16. safiir 17. roos 18. türkiis 19. kretong 20. portselan 21. opaal 22. pronks 23. berüll 24. atlas 25. hõbe 26. nefriit 27. mahagonipuu 28. nikkel 29. samet 30. pärl 31. seemisnahk 32. vask 33. porfüür 34. merevaik 35. rubiin 36. musliin 37. paber 38. elavhõbe 39. krepp 40. smaragd 41. raud 42. pärlmutter 43. flanell 44. topaas 45. ülekullatud hõbe 46. lavendel 47. kasmiir 48. ametüst 49. seeder 50. kuld 51. kameelia 52. turmaliin 53. metskirsipuu 54. soobel 55. orhidee 56. lapi lasuriit 57. asalea 58. vaher 59. naarits 60. teemant
aastapäev kasmiir 17. aastapäev roos 48. aastapäev ametüst 18. aastapäev türkiis 49. aastapäev seeder 19. aastapäev kretong 50. aastapäev kuldpulmad 20. aastapäev portselan 51. aastapäev kameelia 21. aastapäev opaal 52. aastapäev turmaliin 22. aastapäev pronks 53. aastapäev metskirsipuu 23. aastapäev berüll 54. aastapäev soobel 24. aastapäev atlas 55. aastapäev orhidee 25. aastapäev hõbepulmad 56. aastapäev - lapi lasuriit 26. aastapäev nefriit 57. aastapäev asalea 27. aastapäev mahagonipuu 58. aastapäev vaher 28. aastapäev nikkel 59. aastapäev naarits 29
Viljad on luuviljad, mille südames on seeme ja välimiseks kihiks on viljaliha. (Hageneder 2006) Kirsipuu on keskmise suurusega puu, mis algupäraselt pärineb Euraasiast ja on naturaliseerinud Põhja-Ameerikas. Puu koor on hall ja sile, vananedes muutub see mahagonpunaseks ja koorub põikribadena. Valged karikakrakujulised õied kasvavad kobarais ja avanevad koos lehtedega aprilli lõpul või mai algul. Läikivad punakaslillad viljad on väikesed ja mõru või magusa maitsega. Metskirsipuu on enamiku maguskirsi kultuursortide esivanem (Hageneder 2006). Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvad magus kirsipuu ja hapu kirsipuu on erinevad liigid, kuid mitmed riigid käsitlevad nende vilju statistikas koos lihtsalt kirssidena. Ka on aretatud nende kahe liigi vahelisi hübriidseid sorte. (Kask 2007) Maguskirsipuu ja hapukirsipuu erinevad puu suuruse, külma- ja haiguskindluse poolest. Õiealgmed pungades on varakevadiste külmade suhtes tundlikud. (Kask, Kivistik 2005)