Kodukassi põlvnemine Üsna sageli on juhtunud, et kass valib omaniku, mitte vastupidi! Erinevalt teistest koduloomadest ei vaja kodukass ellujäämiseks erilist inimesepoolset tuge. Kui ta oma inimese mingil põhjusel kaotab, saab ta ka metsiku eluga hakkama. Seetõttu on teadlastele jäänud mõistatuseks, miks ja kuidas sai metskassist koduloom? Asjatundjad on pikka aega arvanud, et kass kodustati 3600 a tagasi Egiptuses. Samas viitavad viimased geneetilised ja arheoloogilised uurimised märksa varasemale ajale, ligikaudu 10 000 aatat tagasi. Samuti mitte Egiptusele, vaid Viljaka Poolkuu piirkonnale (vaata kaart) Seal pandi alus inimkonna põllumajanduslikule ühiskonnakorraldusele. Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid.
Metskass Toomas jõuab naise koju, saab süüa ning kohtub perenaise tütre Hildaga. Hilda kardab Toomast aga mees üritabtemaga ilusasti suhelda,isegi lubab tast pilti maalida. Öö Toomas magab ristikheinte sees. Ta näeb und soovaimust. Kui ta üles ärkab kuuleb ta karjumist.Kui ta alla läheb,et vaadata majja,mis toimub näeb ta,et mees on koju jõudnud ning lärmab seal. Üks mees on seal veel,kes on Hilda üks peigmees(Toomas kuulis lugu soo serval elavast metskassist,kellel on kaks peigmeest ning ta oli kindel,et see oli Hilda.)Lõpuks otsustab Toomas magam tagasi minna. Hommik Toomas ärkas üles. Ta meenutas oma sõpra Pingoud Pariisist. Lõpetades läks ta alla,nägi,et naise teevad süüa.Kui naised teda märkasid tegi ta näo nagu poleks ta eilsest midagi teadnud.Hilda palus Toomaselt,et too teda maaliks ning kui Toomas oli maalima hakanud tuli sinna Jannu, üks Hilda peigmeestest.Toomas mäletas,et Madjak ja Hilda isa olid temast rääkinud,halvasti
ellu, sest nagu tema armastuse heitlikkus näitab, on ka nii-öelda tõelised tundmused vaid tema üliromantilise mõistuse väljamõeldis. Eraldi seisavad kunst ja elu Toomase jaoks jutustuses ,,Soo". Oma sõnade kohaselt vaatleb ta maailma kas inimese või kunstniku silme läbi, sest ,,mõlemad ühel ja samal momendil olla ei saa". Loo käigus selgub seegi, et Toomases on esikohal siiski inimene, nagu tõendab Liisi ütlus: ,,Imelik, et sa Metskassist enne kui naisest kõneled ja siis alles maalimisest juttu teed. [---] Aga see näitab seda, et enne vaatab ometi inimene, siis kunstnik". Samas teoses on ka teine kunstiliste lootustega inimene Jannu. Tema soovib saada näitlejaks ja loob ajalehtedele saatmiseks luuletusi. Kuigi ta luuleanne pole just kõige erakordsem, loodab noormees jõuda kaugele. Sellegipoolest seab Jannugi eraelu kunstilistest ambitsioonidest ette: armastatud naise nimel soostub ta näitleja-
sajandil hundi liha. Kass tuleb inimeste juurde siis, kui inimesed tegelevad viljelusmajandusega. Saadusi peab kuidagi hoidma, üritati hoida savinõudes, aitades ja maa sees, kuid teravilja armastavad söögiks ka hiired ja rotid, kes ründasid inimeste kogutud teravilja varusid. Seal, kus liikus ja levis rohkem hiiri ja rotte, sinna tulid ka kassid, kes toitusid rottidest. Kasside geeniuuringud on näidanud, et tänapäeva kodukassid on pärit tõenäoliselt Lähis-Ida metskassist, järelikult on kassid pärit viljakalt alalt. Piima on hakatud tarvitama 7000 eKr. Savipottides piimarasva osakesed. Viljelusmajanduse levik Euroopas levis mitmes etapis. Kaks peamist: 1. deemiline difusioon – see levik on seotud viljelusmajandusega tegelevate hõimude liikumisega. Maa harimisega jäävad inimesed küll paigale, aga otsiti ka paremaid maid, mis head saaki annaks. Levib koos INIMESTEGA. 2
ookerkassi. (Vikipedia 2011) 1.1.Esimesed kassid Esimesed teadaolevad andmed harmoonilisest kooselust kassidega pärinevad Vana-Egiptusest (joonis 1) 3000 aastat e.m.a. Kodukassi esivanemateks peetakse arheoloogiliste uuringute tõendusmaterjalide põhjal Aafrika metskassi. Aafrika metskasse peetakse ka praegu väga paljudes peredes lemmikloomadena. Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuringute põhjal pole suudetud DNA alusel kodukassi Aafrika metskassist eristada. Seevastu Euroopa metskassi (Felis sylvestris sylvestris) ja kodukassi eristamisel on leitud mitmeid tõendeid, et kodukassi eellaseks on just Euroopa metskass. Teadlased ja ajaloolased usuvad, et Aafrika metskassid sisenesid Egiptuse Niiluse jõe kallastele hiirte ja rottide jahtimiseks. Sel viisil hakkasid inimesed neist lugu pidama. (Purina 2011) Joonis 1. Kassi kuju. (Cats History In Egypt 2011) 1.2.Kassid ja inimesed
annaabi.ee 
