sõna omamine nende jaoks tähendab. Kolmandad lasid kõige tugevamal algusest peale nõrgemate üle valitseda ja sünnitasid seega otsemaid valitsuse, mõtlemata seejuures, kui palju aega pidi mööduma, enne kui sõnad võim ja valitsus inimeste jaoks midagi tähendama hakkasid. Lõpuks räägivad nad kõik lakkamatult vajadusest, ahnusest, rõhumisest, soovidest ja kõrkusest, kandes seega loomuseisundisse üle ideed, mis on pärit ühiskonnast--metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest.6 Enamikule meie filosoofidest pole tulnud mõttessegi kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühi raamatuid lugedes on täiesti selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta mitte kunagi selles seisundis. Ja kui uskuda Moosese raamatuid, nii nagu on kohane kõigile kristlikele filosoofidele, siis ei saa ju väita, et inimesed oleksid
). [17]Riik sanktsioneeris olemasoleva ebavõrdsuse ja tühistas algse vabaduse ja võrdsuse. Positiivne õigus on vastuolus loomuõigusega. Sellisena ebaõiglane. Siit oli samm järelduseni, et riik ja õigus võivad olla mittelegitiimsed. [18]R. nägi väljapääsu tagasipöördumises loomuliku juurde. Romantism. Kritiseerib Hobbesi taolisi loomuliku algolukorra kirjeldusi kui ebaadekvaatseid: need kõnelevad metsinimesest, aga kirjeldavad tsiviliseeritud inimest. Astudes ühiskonda, asuvad inimesed pahede ja ebaõnne teele. R-l pole illusioone seaduste õigluse ja objektiivsuse suhtes tegemist on rikaste poolt vaestele pealesurutud pettusega. R. imetles Genfi linna kui "tasakaalukat demokraatiat", ent hiljem pettus selleski. [19]Ühiskondlikust lepingust (1762). Inimene sünnib vabana ja on ometi kõikjal ahelates.
tähendab. Kolmandad lasid kõige tugevamal algusest peale nõrgemate üle valitseda ja sünnitasid seega otsemaid valitsuse, mõtlemata, kui palju aega pidi mööduma, enne kui sõnad võim ja valitsus inimeste jaoks midagi tähendama hakkasid. Lõpuks räägivad nad kõik lakkamatult vajadusest, ahnusest, rõhumisest, soovidest ja kõrkusest, kandes seega loomuseisundisse üle ideed, mis on pärit ühiskonnast - metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest. Enamikule me filosoofidest pole tulnud mõttesse kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühasid raamatuid lugedes on selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta kunagi selles seisundis. Kui uskuda Moosese raamatuid, ei saa väita, et inimesed oleks millalgi, kas või enne veeuputust,