Kättemkas on omamoodi metsik õigusemõistmine (Francis Bacon) Tänapäeval on kohus institutsioon, kust inimesed lähevad oma õigust taga ajama ja süüdlane saab vastavalt seadustele ka karistada, kui on kellelegi midagi seaduse vastast teinud. Paraku inimesed ei saa alati kohtust abi ja minnakse omakohtu teed. Inimeste loomuses on see juba sees, et igaüks peab võitlema oma koha eest siin päikese alla. Samuti on ka loomariigis, et igaüks peab võitlema toidu eest ja ka paarilise pärast, kellega järglasi saada. Loomariigis näiteks isasloomad võitlevad omavahel toidu pärast. See ongi ehe näide õigusmõistmisest loomariigis, kus tugevam jääb lihtsalt peale ja saab oma tahtmise ning jääb ellu. Aga ka loomadel on mälu ja nad mäletavad hästi kui keegi teine on neile liiga teinud. Kui teinekord avaneb neil võimalus maksavad kätte ja võtavad näiteks teiselt toidu ära. Inimeste ...
,,Kättemaks on omamoodi metsik õigusemõistmine" Francis Bacon Isekirjutatud essee Mida üldse tähendab sõna 'kättemaks'? Põhimõtteliselt on see kirglik soov teha tasa selle inimesega, kes on sulle või su lähedastele halba teinud. Inimeste puhul on see täiesti loomulik tunda viha, kuid kättemaks toob sinus välja kõige halvima, viies sind samale kahetsusväärsele tasandile nendega, kes halba üleüldse alguses tegid. Siiski, paljude arvates tuleks kättemaks jätta saatuse hoolde, et see nagu 'karma' tagasilöögi annaks. Kättemaksu on võimalik ükskõik kuidas teha, ,, mida geniaalsem seda uhkem" arvavad inimesed, mis paraku tõsi pole. See on kõigest üks kole viis väljendada meie viha. Küllaga miks on üldse vaja väljendada oma viha kellegi vastu? Milleks selline jama vaja läbi teha? See on ju täiesti mõtetu, selles olen kindel. Ei peaks ju nii palju vaeva nägema kellegi peale, keda uskumatult palju vihkad...
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...