paljuneksid. Seda tuli ka karjapoistel karjas teha, et loomad oleksid rahulikud ja sigineksid hästi. Murueide tütred olid himurad, kuid valvasid hoolikalt, et keegi metsarahvale paha ei tekitaks. Vetehaldjas- Vetehaldjas on veekogude, vihma, kõigi veetaimede ja kalade kaitsja. Ta on kogu maa hoidja ja kaitsja *maaisanda Mastoron' kirdi tütar, kes elab kaugel meres või ookeanis. Metsahaldjas- Metshaldjat on kujutatud inimesesarnase olendina. Harilikult olevat ta puude kõrgune, kuid võivat muutuda ka inimesepikkuseks. Siis ilmuvat ta sageli valgeis rõivais taadina. Metsas olevat tal pere ja palju vara. Nagu vetehaldjad, nii pidanud metshaldjadki kaks korda aastas pulmi. Siis tormanud nad suuri puid murdes tuulispeadena ringi. Nad meelitanud enda juurde inimesi, eriti lapsi. Metshaldjad eksitanud ka kariloomi või kandnud neid ühest kohast teise.
oli kiire muusikakirjutaja. looming : soolo laule üle 600, sisuks on armastus, pettumus, aga leidub ka laule surmast, loodusest. üheks tuntumaks tema lauluks on vaimuliku sisuga laul "Ave maria ". Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole. Sissel , Bryn Terfel . 71 üks laulu ta loomingust on kirjutatud Goethe tekstile. ja ka ballaad "Metshajdjas" on Goethe tekstile. see räägib: läbi öise metsa ratsutab isa haige pojaga, kus näeb metshaldjat oma tütardega mängima meelitamas. muusikas antakse edasi hobuse gallopitamist. esitab: Dretrich Fischer-Dieskau. schubertil on ka laulu tsükklid : "ilus möldrineiu" ja "talvine teekond".talle kuulub kõige esimene romantilne sümfoonia muusika ajaloos. see on tema 8. sümfoonia ja seda kutsutakse "lõpetamata sümfiooniaks", sest sellel on ainult kaks osa(tavaliselt 4 osa). kokku on tal 9 sümfooniat. Tema elu ajal toimus ainult üks tema autori kontsert 1828
../ ainult eriliste taigadega on võimalik näha haldjaid.”(Masing 1998:150). Tihti arvatakse, et surnuil on võime neid näha ja seepärast üritatakse surnuilt seda oskust ka endale saada. Järgmine näide pärineb juba kristlikust ajast: armulaualeib tuli panna surnu suhu, seejärel võtta surnu pesuvett ja viia see koolnu vasakusse silmakoopasse. Nüüd tuli vett sealt kolm korda rüübata ning neelata leib närimata alla. Nii sai metshaldjat näha inimese kujul. Kui lepiti ka linnukujulise haldjaga, tuli sama rituaal viia läbi surnud linnuga. Rootsi soomlased uskusid metshaldjat nägevat jaaniööl hauast võetud laiba riideis, koera pealuu kaasas, metsa kõndima minnes. Metshaldjat tuli vaadata läbi pealuu silmaaukude (Masing 1998:136). Metsaväge sai appi kutsuda ka kergema vaevaga: “/.../ tuli otsida üheksalt maalt kolm päevanägematut, puukoore alla kasvanud mugulat ja kõik matta ööl kolme tee ristkohale /.../”
· Vaimulik laul - ,,Ave Maria"- see on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole, laulutekst on originaalis ladinakeelne. (Norra sopran- SISSEL & inglise laulja Bryn Terfel) · Tema loomingus on 71 laulu loodud Goethe tekstidele. Üks nendest on ballaad ,,Metshaldjas". See on jutustav zanr, milles kajastatakse ebatavalisi sündmusi. ,,Metshaldjas" räägib isast, kes viib hobusel koju oma haiget last, laps aga näeb viirastusi- metshaldjat, kes kutsub tüdrukut enda lastega mängima. Klaverisaade imiteerib hobuse galopeerimist. · Instrumentaalmuusikast on olulisemad sümfooniad- need on siiski vokaalmuusikast mõjutatud. Tema loomingusse kuulub sümfoonia ,,Lõpetamata sümfoonia ehk VIII sümfoonia"- seda loetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks ajaloos. See on kaheosaline- ebatavaline (tavaliselt oli 4). See on kirjutatud 1822.a, millal ta ka haigestus
annaabi.ee 
