Esindavad traditsiooni, mis on levinud Soome ülemkihi kaudu . · Muinasjutud ja muistendid Muinasjuttudes ja muistendites tulevad esile suured epideemiad ja nälja-aastad. Üks ajalooliste muistendite rühm kujutab nö. ajaloolisi isikuid- kuningaid, keisreid, Sissi-Jaakkot ja erilisi legendaarseid sõjamehi. Uskumusmuistendites kujutatakse endeid, surnuid, vanapaganat ja selle liitlasi, äravahetatuid ja kummitusi,maa-emasid ja veteisasid, koduhaldjaid, pisuhändu, metshaldjaid ja-piigasid jne. · Vanasõnad ja mõistatused Paljud on laenatud ladinakeelsetest kirjalikest allikatest-Piiblist ja antiikkirjanikelt. Rohkem kohalikku koloriiti on vellerismides, neis on märkimisväärne osa situatsioonikoomikal ja samuti ka igapäevastel, maalähedastel joontel. Vanasõnad ja kõnekäänud, nagu näiteks võrdlused on tõhusad kõnekeele vürtsitajad. Mõistatuse mõte on olnud kuulajaid nii lõbustada kui õpetada. Kõige vanem
inimestega juttu jne. Veel üks tegevusvaldkond on seksuaalne agressiivsus, võivad tüütada marjulisi, meelitada kütte. Samuti on valdkonnaks eksitamine: halda jälgedele sattumine eksitab. Inimese suhted haldjaga on neutraalsed. Metshaldjale ei ohverdata, kui ohverdatakse, siis näiteks ühte metsa minnes pannakse esimene mari või seen tagasi (pidavat tulema hea saak). Kui metsas aga midagi head teed, siis võid selle eest saada tasu: sattuda heale seene- või marjakohale. Metshaldjaid nähakse tavaliselt okstel kiikumas, laulmas, tantsimas, vilistamas. Metsavaimud on kõige elulisemalt alal hoitud, ristisust on nad kõige vähem muutunud (võib-olla muuutunud inimese suhtes veidi pahatahtlikumaks), kuid olemuselt ei ole nad eriti muutunud. Vepsa maailmapildis on nad praeguselgi ajal täiesti alles. Metsahaldjad tunduvad mingis mõttes veidi kurvad, tunduvat püüdvat veidi inimese poole saamisele, kuid seda nad ei saa.
Oskar Hackmani koostatud tüübiloetelus on umbes 450 soome-rootsi muinasjututüüpi. Enamus juttu kuskil eespool juba mainitud. Esile tulevad ka suured epideemiad ja nälja-aastad. Üks ajalooliste muistendite rühm kujutab nö. ajaloolisi isikuid- kuningaid, keisreid, Sissi-Jaakkot ja erilisi legendaarseid sõjamehi. Uskumusmuistendites kujutatakse endeid, surnuid, vanapaganat ja selle liitlasi, äravahetatuid ja kummitusi,maa-emasid ja veteisasid, koduhaldjaid, pisuhändu, metshaldjaid ja-piigasid jne. Loitsud 4.-5. sajandist pärinevad vanimad põhjamaised ruunikirjad. Alates sellest ajast on leitud märke ka põhjamaisest loitsumaagiast. Teatakse, et ruunidel oli mingi maagiline sisu: A-ruun oli kaitsev, T-ruun võitu toov, N-ruun oli armastusruun. Edda-lauludes mainitakse, et loitsude abil saab ravida haavu, eemaldada ahelaid ja vaigistada viha. Lugupeetuim loitsija oli Odin. Kui katoliku kirik Rootsi jõudis, oli seal sügavalt juurdunud loitsutraditsioon
annaabi.ee 
