varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Miks siis eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Kindlasti üheks põhjuseks on see, et sõjaline ülekaal oli vaenlastel. Kui eestlased said vaevalt oma väe kokku, siis vaenlastel oli see ammu koos ning pea kaks korda suurem, kui eestlastel. 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis. Ristisõdijad kogusid Metsepoles suure sõjaväe, lükkusid mere äärde ja läksid piki randa, pöörates seejärel sakalaste maakonna suunas ning jõudsid külade juurde. Jagunesid mööda kogu maad laiali ja tapsid väikese väe, mille eestlased kokku ajasid. Vastastel oli tõepoolest sõjaline ülekaal, eestlasi oli väga vähe mööda maad laiali. Nii, et kui rünnati üht piirkonda, siis sealne sõjavägi ei suutnud kunagi vaenlasi tõrjuda, ilma, et oleks abivägesid naabermaakondadest kutsunud.
tungis Sakala rüüstamata piiras Otepää omapoolse põhjaosas põhjaossa ja piiras sisse linnuse. rüüsteretke võiduristimine. vnaem Lembitu Lõhavere · Neil tuli toidu- ja ristisõdijatele · Sakslased linnuse. veepuudus ning valdustesse, korraldasid uue · Lõhavere linnus rüüstati pidid Otepää Metsepoles ja sõjakäik Harjumaa ning kaitsjad ristiti. jätma. Ldurgas. vastu. · Toimus sõjakäik Riiga · 1219. aastal tegid · Ägenesid järsult Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu ja Võnnu orduvennad latgalite rünnakud Ugandi koos liivlaste, lätlaste, maakonnale
Linnus süüdati põlema, Lehola kuningas Lembitu vangistati ning sunniti pereliikmete pantvangi viimise abil ristimist vastu võtma, mida ta ka näiliselt tegi. Nüüd leppisid Eesti maakonnad kokku ühise sõjakava vaenlase ründamiseks kolmest suunast, eesmärgiks Riia vallutamine. Viimane küll luhtus, kuna Saarlaste kavatsuse sulgeda tõketega Väina jõesuu nurjasid merelt saabunud ristisõdijate koged. Küll aga rüüstasid läänlased edukalt Metsepoles ja ugalased ning sakalased latgalite maal, kus tabasid ning tapsid Beverini kuninga Talibaldi, vana vaenlase ning eestlaste maa agaraima rüüstaja. Sakslaste ja nüüd veelgi vihasemate latgalite rüüsteretked Eestimaale aga jätkusid paraku tõusvas joones, kuni Ugandi nende käigus täielikult laastati. Oma panuse andsid ka venelased (Otepää 1215). Tulemuseks oli sunniviisiline ristimise vastuvõtmine Ugandis ja Sakalas (1215) ning pisut hiljem (1216) Soontaganal (Läänemaal). 4
annaabi.ee 
