Korraldati rahareform, mille käigus asendati margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Loobuti majanduslikust orientatsioonist Nõukogude Venemaale ja püüti sulanduda Euroopa majandusse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud suurettevõtted. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid ning arvestati Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus, Eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses muutus juhtivaks haruks loomakasvatus. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Välispoliitika Eesti välispoliitika kõige tähtsam ülesanne oli kindlustada omariiklust ja julgeolekut. Pea- mine välisoht Eestile oli Nõukogude Venemaa. Julgeoleku kindlustamisel püüdis Eesti toetuda Rahvasteliidule ja Lääne demokraatlikele suurriikidele. Mingeid tegelikke
Teostati ka rahareform asendades margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Vabaneti maj. Sõltuvusest Venemaaga ja sulandati majandus Euroopasse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud hiigeltehased. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid, arvestades Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus; eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses oli juhtiv haru loomakasvatus, Eesti eksportis väga palju peekonit. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks said Suurbritannia ja Saksamaa. c) Riigipöörde katse NSV poolt 1. detsember 1924 kommunistide poolt. Riigipöörde katse suruti maha ja peale seda olid kommunistlikud parteid Eestis keelatud. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks 1921. aastal.
Teostati ka rahareform asendades margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Vabaneti maj. Sõltuvusest Venemaaga ja sulandati majandus Euroopasse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud hiigeltehased. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid, arvestades Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus; eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses oli juhtiv haru loomakasvatus, Eesti eksportis väga palju peekonit. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks said Suurbritannia ja Saksamaa. Välispoliitika Eesti välispoliitika tähtsaimaks ülesandeks sai omariikluse ja julgeoleku kindlustamine. Peamiseks välisohuks oli Nõukogude Venemaa. Julgeoleku kindlustamisel lootsid Eesti riigijuhid Rahvasteliidu ja Lääne Demokraatlike suurriikide abile. Mingeid tegelikke kokkuleppeid ei
annaabi.ee 
