valmisid 3 kirjaniku pikemat novelli: Pikad sammud, Noored hinged, Üle piiri. Nende tegelasteks noored haritlased. Ülikooli lõpetamise peatas 1911. aastal ilmunud tuberkuloos. Kõik jõud tuli koondada oma tervise taastamisele. Ta sõitis looduskaunile Koitjärvele venna Jüri Hanseni juurde. Talle püüti luua soodsad tingimuse paranemiseks. 1912. a. polnud siiski muutusi toimunud ja arstid soovitasid kirjanikul Kaukaasiasse sõita. Peale reisi sai Tammsaare peatuspaigaks 6 aastaks Oru Metsavahitalu. 1914. oli tervis juba nii halb, et tuli teha eluohtlik operatsioon. 1919. siirdus Tammsaare Tallinna, kus ta abiellus. Tal sündisid tütar ja poeg. Tammsaare jäi koduseks ning pühendas ennast kirjutamisele. Ta elas paikselt ning reisis vähe, olulised olid ainult kultuuriüritused. 1921. valmis Juudit ning aasta hiljem romaan Kõrboja peremees.
mineku vastu. Hoolimata isa vastuseisust, sõitis tütar Heli 1930. aasta sügisel koos Eestit külastanud Ameerika eestlase Marta Pruuniga siiski Ameerikasse ema juurde. Poeg Ülo jäi aga koos isaga Eestisse. 12 HÜPASSAARES AASTATEL 1930 1939 Enamik Saare parimaist kahekümnendail aastail kirjutatud teoseist valmisid Hüpassaares Kahekümnendate aastate lõpul hakkas Saar taotlema Hüpassaare metsavahitalu endale eluaegseks kasutamiseks. 1930. a. sügisel teatati temale eelmisel aastal tehtud otsusest, et ta võib saada selle rendile üheks aastaks! Mitmed organisatsioonid ja seltsid esitasid valitsuse ministeeriumidele selle kohta märgukirju, kuid asi ei nihkunud paigast. 1931. a. kirjutati: "Mart Saar, kel kärarikas ja närviline linnaelu tunduvalt mõjub haiglasele tervisele, vajaks kodukohta, kus ta praegu viibib
Aga M. Saar ei lasknud ennast mõjutada ja oli ikka Ameerikasse mineku vastu. Hoolimata isa vastuseisust, sõitis tütar Heli 1930. aasta sügisel koos Eestit külastanud Ameerika eestlase Marta Pruuniga siiski Ameerikasse ema juurde. Poeg Ülo jäi aga koos isaga Eestisse. 2.3 Hüpassaares aastatel 1930 1939 Enamik Saare parimaist kahekümnendail aastail kirjutatud teoseist valmisid Hüpassaares Kahekümnendate aastate lõpul hakkas Saar taotlema Hüpassaare metsavahitalu endale 22 eluaegseks kasutamiseks. 1930. a. sügisel teatati temale eelmisel aastal tehtud otsusest, et ta võib saada selle rendile üheks aastaks! Mitmed organisatsioonid ja seltsid esitasid valitsuse ministeeriumidele selle kohta märgukirju, kuid asi ei nihkunud paigast. 1931. a. kirjutati: "Mart Saar, kel kärarikas ja närviline linnaelu tunduvalt mõjub haiglasele tervisele, vajaks
annaabi.ee 
