Kristina Uibuknat 10.a klass Johan Pitka (19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas ja surmaaeg ja koht on teadmata) Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontrad miral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimetatud Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi. 1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval "Admiral Usakov", sai arvatavasti mereväelipniku auastme 1907 novembris asutas EestiLäti Laevasõidu Agentuuri
JOHAN PITKA (19. veebruar 1872 – september 1944) Johan Pitka sündis Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Terasaugu metsavahimajas. Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja ning kontradmiral. Vabadussõjas oli ta Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Oma haridusteed alustas Pitka 1889. aastal Seliküla vallakoolis, hiljem õppis veel Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, Käsmu merekoolis,
ettevaatlikku joont. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Jaan Poska oli Eesti riigimees. Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks. Johan Pitka VR I/1 (19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944) oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. See tehtud valik oli õige. Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolman- daks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale. Julius Kuperjanov (11. oktoober 1894 Venemaa, Pihkva kubermang, Ljohhova küla Novorzevi lähedal 2
kõik on peale seda teist moodi.(info Kalle Bötker). Järva-Jaani kolhoos (1975-1992) asus Pandivere kõrgustiku äärealal 30 km kaugusel rajoonilinnast Paidest. Kolhoosi keskus oli Järva-Jaani alevikus. Selle aja Järva-Jaani kolhoosi maadel oli ühismajandite moodustamise aastatel olnud kokku 15 väikest kolhoosi. 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed 2.1.Vennad Pitkad Johan Pitka on sündinud 19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas surmaaeg september-november 1944. Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimi Juhan Pitka. Haridustee 1881 Seliküla vallakoolis 1885 Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis 1890 hakkas merd sõitma ja 1891 astus Käsmu merekooli. 13
sajandi viimasel veerandil kirjelda- nud peamiselt kaks looduskirjanikku, Edgar Kask ja Juhan Lepasaar. Eesti looduskirjanduse lugu 257 Joonis 4. Juhan Lepasaar (foto: Tõnu Talpsep 1994). Edgar Kase kirjutisi ja fotosid ühendavad neli raamatut: "Tee vaiku- sesse. Muraka soostik" (1977), "Kuuvikerkaar" (1995), "See müstiline ar- mastus" (2002) ning "Õnnemudel" (2004). "Tee vaikusesse" kujutab auto- ri erakuelu vanas rabaäärses Varessaare metsavahimajas kevadtalvest sügiseni. Peatähelepanu all on inimese–looduse suhe, samuti looduskait- se küsimused, soo ökoloogia. Autor möönab, et looduskogemus ei ole alati mugav, et üksildases soosaaretalus tuleb peale romantilise loodu- ses-olemise tunde tunda ka külma, hirmu, aga eeskätt aukartust elu ees. Ka "Kuuvikerkaar" vahendab meeleolusid Kõrvemaalt ja Muraka rabast, nende kõrval ka looduspilte Viidumäelt ja Vilsandist. "See müstiline ar-
sealt edasi Rootsi. Enne oma surma 1982. aastal avaldas Saarsen soovi, et Laidoneri aumärgid antaks hoiule USA-sse. 1996. aasta suvel lubati Laidoneri aumärgid tuua tagasi Eesti Vabariiki, kuid sama aasta lõpu seisuga ei oldud seda tehtud. Tulevane admiral, Kaitseliidu looja, kirjanik, kaugesõidukapten, põllumees, laevandus- ja majandustegelane ning vabadusvõitleja Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas. Pärast Johani sündi kolis pere 1 kilomeeter eemal asunud Ansomardi tallu, kus J. Pitka elas oma lapse- ja noorukiea. 1881. aastal läks J. Pitka Seliküla vallakooli, mis üsna pea muudeti ministeeriumikooliks. 1885.aasta talvel õppis ta oma vanema venna Pearo juures Tallinnas, Aleksandri gümnaasiumis. Kui J. Pitka dai 16-aastaseks, sõitis ta Tallinna, kus üritas saada tööle mõnele laevale. Kuid see ei õnnestunud ja järgneval kahel aastal kordas ta mitmel korral oma
annaabi.ee 
