paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Sügavhaua kraater asub Sügavhaua metsavahikoha lähedal ja on üsna võssakasvanud. Kraatri läbimõõt on väiksem umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Vall on kraatri läänepervel vaevumärgatav, kuid idas tõuseb 1,5 m kõrgusele. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Kuradihauda on raske leida ja väliselt ei paku ta midagi – see on tavaliselt veega täidetud vaevalt meetrisügavune lohk
vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside (kõrgus umbes 10 m) pinnavormide orientatsioonis on suuri erinevusi. [4] 5 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu.
endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside (kõrgus umbes 10 m) pinnavormide orientatsioonis on suuri erinevusi. [4] 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu. Suurmõhnasid on küll ainult kolm, kuid nad kujutavad endast liitpinnavorme, olles liigestatud arvukate nõgudega,
Esimese kivi pikkus on 5,9 m, laius 4,5 m ning kõrgus 2,2 m. Ümbermõõt on esimesel kivil 18,6 m. Aia ääres asuva kivi pikkus on 5,9 m, laius 5 m ning kõrgus 2,2 m. Ümbermõõt on kivil 16,6 m. 21 Vahakivi (Palmse rändrahn, Palmse Vahakivi, Nõiakivi) Vahakivi asub Lääne-Viru maakonnas Palmse külas Palmse-Ilumäe teest 400 m edelas Uueküla metsavahikoha juurde viiva tee ääres. Palmse on rikas rändkivide kogumike poolest, Vahakivi on ainus Palmses paiknev hiidrahn. Rabakivist rahnu pikkus on 9,5 m, laius 6 m ning kõrgus 4,5 m. Ümbermõõt on kivil 24,3 m. Kiviga seotud legendid on enamjaolt seotud lähedalasuvas Võhma külas elanud Epu või Krõõda nimelise nõiaga. Võhma külas elanud kunagi Nõia-Epp, kes alati kandnud põlles kivi. Kord kui Epp reisilt tuli, hakanud kivi kasvama, muutunud aina raskemaks ja kukkunud maha
annaabi.ee 
