9,7% ja Aasias 6,4%. Kokku hävitatakse aastas maakeral 12 miljonit hektarit metsa (State of the World Forests. FAO, 2001). Seega tasakaalustab Euroopa (sealhulgas ka väikese Eesti) metsasuse suurenemine mingil määral globaalset metsade hävitamist. Kõige kiiremini, umbes 60 00080 000 hektari võrra aastas, suureneb metsade pindala Hispaanias, Prantsusmaal ja Soomes. Looduslik uuenemine hõlmab pindalalt ligikaudu 40%, metsakultiveerimine aga 60% kogu metsauuendusest Euroopas (Sustainable Forest Management in Europe, 1998). Eestis on olukord seni vastupidine: domineeriv on looduslik uuenemine, eriti erametsades.(1) Metsasus kõigub riigiti suuresti, küündides eri Euroopa riikides 1%-st 75%-ni. Metsaga kaetud pindala hõlmab Soomes 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on see Maltal vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%. Suur osa, s.o. 70% kogu Euroopa Liidu metsadest paikneb vaid neljas riigis: Rootsis, Soomes, Prantsusmaal ja Saksamaal. (http://eno.joensuu
Suurim on metsamaa pindala ühe elaniku kohta Soomes, 4,3 ha, Taanis ja Hollandis 0,1 ha. Enamus Euroopa metsadest on eraomanduses. Kasvava metsa tagavara on Euroopas 23 miljardit m3, aastane juurdekasv 760 milj. m3, aastane raiemaht 460 milj. m3. Metsad rahuldavad enamuse regiooni nõudlusest puidu järele. Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt (1 milj. ha aastas). Ligi 40% metsauuendusest moodustab looduslik uuenemine. Looduslikke ürg- või põlismetsi (inimtegevusest puutumatuid metsi) on väga vähe (peamiselt Põhjamaades ja Venemaal). Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Enamuses Euroopa riikides on kaitsemetsade osakaal 10-35% kogu metsade pindalast. Euroopa metsad suudavad tagada 87%
Keskmiselt tuleb iga eurooplase kohta 0,5 ha metsamaad. Kuues Euroopa riigis (Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti ja Venemaa) tuleb ühe elaniku kohta rohkem kui 1 ha metsa. Enamus Euroopa metsadest on eraomanduses. Kasvava metsa tagavara on Euroopas 23 miljardit m 3 , aastane juurdekasv 760 milj. m3, aastane raiemaht 460 milj. m 3. Metsad rahuldavad enamuse regiooni nõudlusest puidu järele. Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt (1 milj. ha aastas). Ligi 40% metsauuendusest moodustab looduslik uuenemine. Looduslikke ürg- või põlismetsi (inimtegevusest puutumatuid metsi) on väga vähe (Peamiselt Põhjamaades ja Venemaal). Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Enamuses riikides on kaitsemetsade osakaal 10-35% kogu metsade pindalast. 2. Metsa ja puistu mõiste Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus
annaabi.ee 
