· võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; · viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie. 13) Lageraie Lageraide eesmärk on luua tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja/või metsauuendamiseks ja lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud
Võra optimaalsed pikkused o Mänd 1/3 o Kask 1/2 o Kuusk 2/3 o Puude kõrgusest Hooldusraie majanduslikud eesmärgid – täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Lüheneb raiering Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Uuendusraie – raied, mida tehakse metsauuendamiseks Lageraie Turvaraie Lageraie – raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul Ei raiuta o Seemnepuid o Säilikpuid o Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada looduliku uuenduse teket o 20-70 tk/ha, tormikindlad Säilikpuud – erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed jms)
Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Seemlad ei suuda hetkel tagada metsauuendamiseks vajalikku metsaseemne kogust. Teatud juhtudel pole see ka vajalik (näit. männi külvi puhul). Valikseemnepuistutest varutud seemned oleksid aga parema geneetilise ja tehn. kvaliteediga kui ajutistest seemnepuistutest saadu. Valikseemnepuistus võib keskmine seemnesaak hektarilt olla männi puhul kuni 4 kg, kuusel aga kuni 40 kg aastas. Heal seemneaastal võib ulatuda männi seemnepuistus seemnesaak üle 15 kg hektari kohta. Valikseemnepuistuteks sobivad:
annaabi.ee 
