Poolkodustatud põhjapõtru leidus algul vaid Euraasias, alles eelmise sajandi lõpul viidi neid Ameerikasse. Poolkodustatud põhjapõder viibib kogu aasta oma karjamaadel lageda taeva all, saamata inimeselt toitu ja peavarju. Erinevalt teistest koduloomadest puuduvad kodupõhjapõdral tõud. Väliselt ei saa teda ulukpõhjapõdrast peaaegu eristada, ainult värvus on mitmekesisem. Põhjapõdrad asustavad tundrat, metsatundrat ja põhjapoolset taigat; nad elavad nii tasandikel kui ka tundrutel. Taigas eelistavad okaspuuhõrendikke ja suuri rabasid. Mägedes on talvel enamasti metsade hõredamas ülaosas, suvel aga kõrgemal metsata aladel. Taigas ei soorita need loomad pikki rändeid Tundra põhjapõtrade suvised karjamaad paiknevad tavaliselt arktilistes ja sambla-samblikutundrates, kus eelistatakse künklikku maastikku orgude ja järvedega, sest seal kasvab rikkalikumalt rohttaimi
Kõrgeim tipp: Vinson (4897 m) Suurim selfiliustik: Rossi selfiliustik (192 000-208 000 km²) Lõunapooluse asukoht: 1235 km lähimast rannikust ARKTIKA Arktikasse kuuluvad ka maailma suurim saar Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared ning Põhja-Ameerika ja Euraasia tundraalad. Seal kasvab palju samblikke, samblaid, puhmastaimi ja maadjaid põõsaid, rohttaimi on vähe. Karmide ja tuuliste talvede ning igikeltsa tõttu Arktikas puid ei kasva. Arktika lõunapiiriks peetakse metsatundrat. Arktika taimed on kohastunud madala temperatuuri ja lühikese kasvuperioodiga. Osa taimi fotosünteesib väga madalatel temperatuuridel. Arktika pindalaks on üle 25 miljoni ruutkilomeetri ja suurem osa sellest on 2-4 meetri paksused jääalad Põhja-Jäämeres. Maismaast katavad igijää ja igilumi umbes 35%. Maismaal võib esineda igikeltsa. Igikelts esineb igilume ja igijää all. Arktiline kliima: Asub polaarvöötmes ja temperatuur on talvel alla -40 kraadi ja suviti üle 0 .
Idapoolses Vadejevi murderühmas kasutatakse enesenimetusena ka as'a. "Nganasan", mis tähendab `inimene, mees', võeti kasutusele vene etnoloogide poolt 1930. aastatel. Vana nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. ASUALA Nganassaanide põline asuala on olnud Taimõri poolsaare lõuna- ja keskosas (Põhja-Siberi madalikul), seega on nad põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. See on valdavalt lagetundraala, lõuna pool leidub ka metsatundrat. Administratiivselt kuulub nganassaanide asuala Krasnojarski kraisse Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomsesse ringkonda. Enne sunniviisilist paiksele eluviisile üleviimist rändasid nad Pjassino, Dudõpta, Boganida, Heta jõest lõunas Taimõri järve ja Bõrranga mägismaani põhjas. 1960-1990 toimus järkjärguline nganassaanide paiksustamine kolme asulasse - Volotsanka, Ust-Avam ja Novaja. Nganassaanid moodustavad tänapäeval neis külades alla poole
annaabi.ee 
