Sellele viskasid ainult puid kattlasse ja vesi jooksis. Aga sellel oli üks viga, et pump tööle hakkaks, läheb vaja vett, et aur pumba tööle paneks. See oli hobuse vankris, mis võttis palju ruumi. Siis oli ainult neli pritsumeest. Järgmisena olid bensiinimootoriga autod. Sellel autol oli kaks mootorit. Üks veepumpamiseks ja teine auto liikumiseks. Aga mootorid võtsid palju bensiini, sest autol oli kaks mootorit. Tänapäeval on igasuguseid päästemasinaid. Metsatulekahjudeks on helikopter suure korviga ja lennukid. Lendavad tule peale ja puistavad vee tule peale. Lennujaamadel on suured autod, mis sõidavad põleva lennuki juurde ja pistab varda lennuki sisse ja laseb vett, et hoida ära suuremaid õnnetusi. Eestis pole erilisi masinaid, aga teevad oma töö ära küll. Mina tean ainult nelja autot. Paakauto, millel on suur paak peal, mida kasutatakse suuremat tulekahjude juures. Meeskonnaauto, kus sõidab meeskond ja nende varustus. Redelauto, kus on
väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter, kus ei olnud võimalik, et miski eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu. Hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste elanike olemasolust ja kosmilisest pluralismist. 19. sajandi alguses arvas Baieri füüsik ja astronoom Franz von Gruithuisen kuul nägevat jälgi põllumajandusest ja Veenusel valguseid, mida pidas ta metsatulekahjudeks. Sajandi lõpus nähi ka Marsil nö kanaleid ja jälgi põllumajandusest, mis tõenäoliselt oli optiline illusioon. Peale seda usuti tugevalt, et Marsil leidub mingisugune kõrgkultuur. Veel 1920. aasta Eesti kooliraamatutes oli kirjas, et Marsil vahetub taimkate ja seetõttu osad piirkonnad on seal muutuvad. Suurtemate teleskoopide ehitamisega ja esimeste kosmosereiside tegemistega lükati need väited ümber. Kuid miski pole lükanud veel ümber
100 aastat Taimede kohastumised boreaalses metsavööndis · Hea seemnetoodang harvadel aastatel herbivooride arvukuse kontrolliks monodominantsetes kooslustes · Paljudel liikidel (kuused) juured pindmised ( sügavamal paiknevad igikeltsa tõttu) · Lehtedeks okkad transpiratsiooni vähendamine · Igihaljad okaspuud fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel · Kitsaskoonilised võrad lumest vabanemiseks · Kohastumused metsatulekahjudeks musta kuuse käbid avanevad kuumuses, seemnete dormantsus · Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine · Ekstratselluraalne külmumine vesi surutakse rakkudest välja · Mükoriisa · Boreaalivööndis võib kohati kuni 50 % olla soode all Humiidsed parasvöötme metsad nemoraalsed heitlehised metsad · Mandrite läänerannikuil 40. Ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50. Laiuskraadi
Subtroopilised metsad. Vahemere tüüpi subtroopika - 30. ja 40. laiuskraadide vahel kontinentide lääneservades - kuiv suvi ja vihmane talv, sademeid 500-600 mm/a - mullad viljakad - igihaljad kõvalehised metsad Niiske subtroopika - 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades - vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli - igihaljad vihmametsad Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Veel taimede kohastumisi · Kohastumused metsatulekahjudeks (musta kuuse käbid avanevad kuumuses, seemnete dormantsus) · Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine · Ekstratsellulaarne külmumine (vesi surutakse rakkudest välja) · Mükoriisa Troopilised metsad. · Ekvaatorist 20.-30. laiuskraadini · Jagunevad sesoonseteks (sademeid <2000 mm/a, 5 või enama kuu jooksul <100 mm) ja humiidseteks (sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm ) metsadeks · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed
annaabi.ee 
