......6 2 Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda Vesi on pilvedes veeauru, piiskade või jääkristallidena. Väikesed veepiisad saavad õhus tekkida vaid siis, kui on olemas kondensatsioonituumad. Jääkristallid on kondensatsioonikeskmed, mis struktuurilt sarnanevad hõbejodiidikristallidega. Tehisseadmed on tekitatud näiteks metsatulekahjudega võitlemisel. Hõbejodiidi pihustamisega pilvedesse võib aeglustuda ka raheterade kasvu. Sel kombel saab ära hoida rahekahjustusi. Arenenud tööstusriikides muutuvad teated põllumajanduskultuuride kaitsmisest rahe eest, udu hajutamisest lennuväljadelt ja vihma tehislikust tekitamisest üha sagedasemaks. Teatavasti aga tabavad rasked loodusõnnetused kõige enam Aasia, Aafrika ja Ladeina- Ameerika arengumaid. Ebastabiilne ilmastik on viimasel ajal jõudnud isegi sinna, kus
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem
kopeerida, muuta (ka märkamatult või automaatselt) ja kustutada nõuab täiendavaid kontrollimehhanisme, et tagada dokumentide autentsuse, tervikluse ja usaldusväärsuse säilimine terve nende elukäigu jooksul [8, lk 7]. Selletõttu tuleb dokumendi- ja arhiivihalduses hinnata ohte ja töötada välja asjakohased meetmed. Joonis 3.2 Riskihalduslikud seosed (EVS-ISO/IEC TR 13335-1:1999, lk 32) Dokumendi- ja arhiivihalduse ohud võivad küll näida kohati tähtsusetud võrreldes metsatulekahjudega, epideemiatega, episootiaga jne, kuid andmed on meie elu mälu, mida hoiavad arhiivid ja andmebaasid, selletõttu tuleks tähelepanu pöörata ka dokumendi- ja arhiivihalduses tekkida võiva hädaolukorda ennetavatele ja lahendavatele küsimustele. Dokumendi- ja arhiivihalduses loodud andmete kasutamise ja hoidmise korraldamiseks on välja töötatud mitmed seadused, määrused, standardid ja juhised. Nendes pööratakse tähelepanu ka dokumentide kasutamise ja
alljärgnevate abinõude kaudu: 1) metsade koosseisu ja seisundi parandamine; 2) metsade taastamise kiirendamine; 3) metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; 4) metsa ratsionaalne kasutamine. Kvartalivõrk. Metsamasiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks - kvartaliteks. Kvartaliteks jaotamine soodustab geodeetilisi ja takseertöid metsas, aitab kaasa metsamajanduse abinõude ellurakendamisele ja loob paremad tingimused võitluseks metsatulekahjudega ning tingimused transpordiks. Metsamassiivid jaotatakse kvartaliteks kolmel põhimõttel: 1) kunstlik jaotus; 2) looduslik jaotus; 3) segajaotus. Kunstlik jaotus on otstarbekas tasase maa korral. Kvartalid kujunevad selliselt ühtlase suurusega, tavaliselt ristküliku või ruudukujulised. Tekkiv võrgustik on lihtne ja loogiline, soodustades majandustegevust, liikumist ja orienteerumist metsas. Looduslik jaotus sobib ebatasase reljeefiga metsamassiivides
annaabi.ee 
