mees, võttis skalpe Hutter Thomas e Ujuv Tom e Thomas Hovey -- endine piraat, Hetty ja Judithi kasuisa, võttis skalpe Kibuvitsaokas -- endine delavaar nüüd huroon st ülejooksik-reetur Looduskirjeldused: lk 9 -Sajandeid oli suvepäike soojendanud ühtede ja samade suursuguste tammede ja mändide latvu ning saatnud oma soojust isegi sitketele juurtele, kuui kuuldi hääli hõikavat metsatihnikus, mille lehiskate kümbles pilvitu juunipäeva sädelevas valguses, samal ajal kui puutüved kerkisid oma sünkjas väärikuses nende all olevais varjudes. Lk 28 -- Neemega ühel tasapinnal laius avar vetepind, nii rahulik ja äbipaistev, et paistis puhta mägiõhu sängina, mis oli surutud küngaste ja metsade raamistusse. Järve pikkus oli umbes kolm penikoormat, kuna laius oli ebaühtlane, paisudes poole penikoormani või neeme vastas veelgi
Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses.Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg, lõvi aga ainult 366kg. Amuuri tiigri oranz värvus on kahvatum kui teistel alamliikidel, tema triibud on laiemate vahedega ja sagedamini pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela. Jahipidamine ja söök Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger tegelikult suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda. Vastupidiselt lõvile peab tiiger jahti üksinda. Kuigi paikkondades, kus tiigri individuaalterritoorium on väike, võivad nad aeg-ajalt ka mitmekesi jahti pidada. Tegutsevad peamiselt videvikus ja öötundidel, päeval on nad väheaktiivsed. Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne sekundiga. Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini,
kliimavööndis elavad tiigrid. Näiteks täiskasvanud isane amuuri tiiger kaalub umbes 300 kg, aga bengali tiiger u. 100 kg. Suurem keha on võimeline tootma rohkem soojust, mis on vajalik külmas kliimas ellujäämiseks. Kuna ka teised imetajad (näiteks metssead, hirved) omavad külmemas kliimas suuremat keha, peavad põhjas elutsevad tiigrid olema suuremad, et püüda saakloomi. Jahipidamine Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda. Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Üldjuhul ei loobuta väljavalitud saakloomast ilma, et oleks tehtud mõnda järsemat liigutust, hüpet saagi poole, püüdes siiski hiilida võimalikult lähedale. Ei varitsuse ega ka kallalesööstu ajal ei too
annaabi.ee 
