aastal käivitatud paberitehas vajab haavapuitu kuni 300 000 m³ aastas. Lähiaastatel suureneb vajadus haavapuidu järele ka Eestis: Kundasse rajatakse puitmössi tehas. Selle (kemomehhaanilise) tehase aastavõimsuseks on planeeritud 140 000–180 000 tonni puitmössi (lehtpuutselluloosi), milleks kulub 350 000–400 000 m³ haavapuitu. Miks ikkagi põlatud? Haaba iseloomustades on metsateadlane Oskar Daniel ligi 80 aastat tagasi [3: 197] kirjutanud: „Klassikalise metsateaduse esindajad, saksa metsamehed nimetavad teda sagedasti „metsa umbrohuks“ ja ka meil ei ole ta üldiselt suures aus ..“. Sellisel hinnangul on mitu põhjust. Eelkõige arvatavasti asjaolu, et okaspuid kultiveerides ja kultuure hooldades tuli raiestikel sageli võidelda tüütu haavavõsaga: nagu teada, on haaval haruldane võime anda pärast raiet rohkesti juurevõsu. Juurevõsu kasvab kiiresti, juba
- metsaentomoloogia; - metsapuude ökofüsioloogia; - metsakasvatus; - kiirekasvuliste puuliikide kasvatamine põllumaadel; - metsade mitmekülgne kasutamine; - ulukite bioloogia ja jahindus; - metsageneetika; - metsatehnoloogia (raied, metsatööd, puidu transportimine jms) ; - puidu kasutamine bioenergeetikas; - puiduteadus; - metsade modelleerimine ja biomeetria; - metsandusökonoomika; - metsapoliitika; Eesti metsateaduse üks huvitavamaid ja ainulaadsemaid uurimisteemasid on endiste põlevkivikarjääride rekultiveerimine. Teaduslik uurimistöö ja soovituste väljatöötamine algas 1960. aastal. Sellest saadik on ammendatud karjääridesse rajatud rohkem kui kümme tuhat hektarit metsakultuure. Uuritud on nii kodumaiste kui introdutseeritud puuliikide sobivust. Lisaks harilikule männile (Pinus sylvestris L.) on neis väga erilistes mullastikutingimustes head kasvu näidanud arukask (Betula pendula Roth
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue
annaabi.ee 
