suur segadus.*Soovitas hakata kasvatama kääbuspuuvilju.* Sangastes oli kolm suurt kivimüüridega kaitstud õunaaeda,kus peale kohalike õuna-ja pirnipuude kasvatamise tegeldi ka Poolast, Saksamaalt, Soomest ja mujalt toodud viljapuude kasvatamisega.* Sangastes oli juba 60 aastat suure eduga kasvatatud väikest kollast pirni. 7. Krahv Berg ja tamm Bergi rajatud on sajandi vanune tammik, mis oma kõrguselt võistleb soodsama kliimaga Kesk-Venemaa tammikuga. Metsateadlaste hinnangul kasvab Eesti metsaparkides kokku veidi üle 500 võõrpuuliigi, neist liikidest on Sangastes esindatud 498 - seega on see park üks suurimaid ja esinduslikemaid kogu Eestis. 8.Lõpetuseks Bergi pärandi väärtust eesti rahvale ja kogu inimkonnale on otse võimatu arvudes väljendada. Kõige suuremat imetlust äratab Bergi mitmekülgsus - raske on leida põllumajandusharu, millega ta poleks tegelenud ja millesse ta poleks sisse viinud suuremaid või väiksemaid muudatusi.
esimese poole metsandustegelaste kirjutisi, kaob ajaline piir: tundub, et kõik see, mis toimub praegu, on kunagi juba juhtunud. Metsade plebeilikult arutu laastamine on saanud ühiskondlike muutuste paratamatuks ühisosaks. Metsade kurva käekäigu peamisi põhjusi nähakse aina sagedamini maaeraomandi tekkes ning põhiseadusest tulenevas ühiskonna võimetuses eraomandi kasutust reguleerida. Joonis 14 laseb võrrelda raie intensiivsust riigi- ja erametsades. Kolmveerand sajandit tagasi (1927) metsateadlaste päeval sõna võttes ütles üks Eesti rahvusliku metsanduse rajajaid Oskar Daniel [3]: Kõige roosilisemad ja meeldivamad väljavaated poliitilistel ja majanduslikel pöörangutel on metsapoliitikas ainult pettumusi valmistanud, kui ta lasi end kaasa viia valitsevast meeleolust või parteipoliitikast. "Vabadus, ühtlus, vendlus", millise tähe all Suur Prantsuse revolutsioon Euroopas absolutismi müürid varisemiseni viis, tähendas kõigepealt Prantsuse oma metsade hävingut, mis
ebareeglipärastele perioodilistele kõikumistele. Selle tõttu ei ole võimalik regulaarselt seemet varuda ja tuleb seemet hoida piisavas mahus hoiul. Optimaalne on hoida seemnereservis 3,0 tonni männi-, 3,5 tonni kuuse- ja 0,2 tonni lehtpuuseemneid METSATEADUS JA -HARIDUS Metsateadus Eestis tehtava ja Eesti oludele vastava metsandusalase katse- ja uurimistöö vajadust on rõhutatud Eesti iseseisvumisest alates. Esimesel metsateadlaste päeval 1923. aastal esitati ulatuslik katseasjanduse korraldamise kava, mis nägi ette katseasjanduse juhtimise komisjoni loomise ja katsemetskondade moodustamise. Katsemetskonnad töötasid alates 1930. aastatest, sõltuvalt rahastamisvõimalustest vahelduva eduga kuni 1993. aastani. Metsanduslik teadustöö toimus esialgu üksnes Tartu Ülikooli metsaosakonnas, hiljem ka 1936. a Tartu Ülikooli juures moodustatud metsanduslikus uurimisinstituudis. Viimase koosseisus oli rahalistest
annaabi.ee 
